Mati Raidma: Tallinn vajab põhjalikku ja neutraalset auditit

Arvamus
|
Mati Raidma
|
24.08.2024

Kindlasti on Tallinnas vaja algatada aastakümnetega üles ehitatud linnajuhtimise masinavärgi väline, professionaalne ning neutraalne audit, kirjutab Mati Raidma.

Taasiseseisvumisest 33 aasta möödumist tähistanud Eestis on algamas järjekordne poliithooaeg. Neljapäeval kogunes peale suvist pausi Tallinna linnavolikogu, mõne nädala pärast alustab ka riigikogu sügisistungjärku.

Tallinna arengus on olnud kiiremaid ja aeglasemaid aegu, seisakuid ja kiirendusi. Üle pikkade aastate on taastatud põhimõte, et Tallinn on Eestimaa pealinn ja väärikas meie sinimustvalge iseseisvuse kandja. Seda silmas pidades tuleb jätkata vabanemist kõigest venemeelsest, mida Keskerakonna juhitud linnavõim on seni aastaid viljelenud, kehvast linnajuhtimisest eestikeelsele haridusele ülemineku takistamiseni.

Ning vaatamata Keskerakonna ähvardustele kiirest naasmisest võimu juurde, on nelja erakonna koostöö püsinud ja ajas tugevnenud. Reaalsuses on erinevate vaadetega poliitiliste jõudude koalitsioon olnud alati tugevam kui ainuvõimu teostamine, kus võimu kinnistumine muutub kiiresti eesmärgiks omaette.

Tallinna volikogul ja linnavalitsusel ootab ees töine sügis, et alustatud muutused linna elu korraldamisel saaksid jätku. Selleks on kindlasti vaja algatada aastakümnetega üles ehitatud linnajuhtimise masinavärgi väline, professionaalne ning neutraalne audit. Vaid nii saame lõpliku selguse, kuhu on raha seni kulunud, millised kulutused on olnud üleliigsed ning millistes valdkondades on tähelepanu jäänud vajaka. Linnajuhtimine peab olema klaarim kui Ülemiste joogivesi.

Kaasaegselt ja läbipaistvalt juhitud linnaks saamine paneb ühe nurgakivi meie põhilisele eesmärgile. See võib kõlada loosunglikult, kuid siiski: tallinlase soovile elada linnas, mis väärtustab tema ja ta pere elukeskkonda ja turvalisust. Kus ettevõtlus ja ettevõtlikkus on au sees ja hariduse andjad toetatud.

Üks, mis kindel, Reformierakond ei lase millelgi ega kellelgi peatada eestikeelsele haridusele üleminekut. Juba 1. septembrist algab senistes venekeelsetes lasteaedades ja üldhariduskoolides järkjärguline üleminek eestikeelsele õppele, mis peab lõpule jõudma 2030. aastal. Esimesena lähevad eestikeelsele õppele üle koolieelsed lasteasutused tervikuna ja üldhariduskoolide 1. ja 4. klassid.

Eestikeelne ja eestimeelne haridus on see, mis tagab kõigile Eesti noortele võrdsed võimalused kindlaks tulevikuks, olenemata emakeelest.

Hapras julgeolekukeskkonnas on linlaste kindlustunde hoidmisel ja kasvatamisel lisandunud linnale ka uusi väljakutseid. Märksõnadeks siin linna toimepidevus võimalikes kriisides ja kõigi osapoolte ühispanust vajav elanikkonnakaitse. Koostööd üles ehitav ja initsiatiivi hoidev roll nõuab siin Tallinnalt tänasest enam teotahet ning energiat.

Väljakutseid jagub. Nii linnaplaneerimises, tervishoius, sotsiaalvaldkonnas, hariduses kui ettevõtluskeskkonna toetamises. Volikogu oma fraktsioonide ja komisjonidega on koht, kus olulised ja vajalikud otsused kujundatakse ja linnavalitsusele elluviimiseks suunatakse.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt