Usun, et paljud meist on jälginud imetlusega sipelgapesa toimimist. Organiseeritus, ettevalmistus, planeerimine, ühistegevus on ainult osa olulistest elementidest, mis inimesi sipelgate puhul köidab ja on nende maailmas olulised ellujäämiseks. Ei midagi liigset ega juhuslikku.
Lugejale meenub loodetavasti koolipõlves loetud valm sipelgast ja rohutirtsust. Tänapäeva maailma vaadates peaks äratundmine olema ilmne. Ettenägelikkus ja valmistumine raskustega toimetulekuks on ülimalt vajalikud omadused. Eriti sõja ja rahu küsimustes. Hoidku kõigevägevam, et tulevikus analüüsides, miks me polnud sõjalisteks katsumusteks valmis, ei peaks me tunnistama, et riigi kaitsmiseks valmistumise asemel valmistusime festivalideks.
Jälginud Pärnus viimaseid arvamuslugusid, torkab esmalt silma kohatine ebakõla ülejäänud riigiga. Riigis pingutavad kõik. Riik vajab laskemoona ja on sunnitud kehtestama riigikaitsemaksu. Aga Pärnus on kõik rahulik: linn vajab festivalide korraldamise kohta. Kaitseliidu linnaku ja lennuvälja külje alla. Palun lugejalt vabandust lihtsustatud võrdluse pärast, aga see ebakõla häirib. Sõjaliste ohtude tõrjumisel ei ole pooltoone. Kas oled valmis või ei. Ümbermängimise võimalust ei ole. Tähtsad asjad kõigepealt. Mis on Pärnu panus? (Vt ka Marika Valter, “Pataljoni annaks Pärnusse tagasi tuua”, PP 30.05, Andres Sooniste, “Festivaliküla kohta ei ole vaja kaugelt otsida”, PP 22.07 ja Kristel Voltenberg, “Pärnul on festivalide koht olemas, heal juhul mitugi”, PP 24.07.)
Festivali asupaiga otsimises pole iseenesest midagi halba. Asupaik on oluline. Suurürituse toimumise koht peab vastama tervele reale tingimustele, tagamaks ürituse populaarsus rahvale, turvalisus osalejatele ning sissetulek korraldajatele ja majutajatele. Vale on eelistada festivali vajadusi riigikaitse omadele. Pidu ei ole tähtsam kaitstusest.
Pärnu on läbi ajaloo tugevate traditsioonidega paik ja lähiajaloo näiteid kaitseväe ja riigikaitse populaarsusest Pärnu pataljoni mõjul pole vaja kaua otsida. Osalejad on meie seas ja mälu on värske. Pärnu väeosa mõju kaitsetahtele ja praktiline toetus Kaitseliidu arengule oli võimas. Sellist tuge ei saa kunagi olla liiga palju. Praegu kipub Pärnu jääma liiga pisikeseks oma kaitsjatele.
Väeosa praktiline olulisus on ka muus peale sõjalise kaitse. Elanikkonna igapäevane turvalisus tõuseb. Tagatud on kiire reageerimine eri kriisiolukordade puhul. Kohapealne organiseeritud üksus, kes on võimeline aitama ja kaitsma elanikkonda alates sisejulgeoleku probleemidest kuni sõjaliste kriisideni, on hindamatu ressurss. Kiirelt areneva olukorra puhul tähendab see päästetud inimelusid ja õigeaegset abi hädasolijatele. Tugevdada olulise taristu kaitset, anda esmaabi, evakueerida kannatanuid – need on kõik ressursimahukad ja ajakriitilised ülesanded.
Esitada häid ettepanekuid meedia vahendusel on rahvale hariv, kuid aeglane tee. Koalitsiooniliikmete puhul võib jääda mulje mittetoimivast kommunikatsioonist. Ettepanekuid saab kiiremini esitada linnavalitsuse kaudu. Praegune linnapea on riigikaitses väga pädev ja koalitsiooniliikmete ettepanekud leiavad kindlasti väärilist tähelepanu.