Inimesed, kes nõuavad pahaselt „muid väljendusviise“ aktivistidelt, peavad endalt küsima, et millised väljendusviisid siis on veel jäänud, arvestades kliimakriisi mõjusid ja ohtu?
Rahumeelsed protestid miljonite inimestega üle maailma – toimunud. Rahumeelsed teadlaste hoiatused kliimakriisi osas alates eelmise sajandi keskpaigast – toimunud. Rahumeelsed ja globaalse mõõtmega läbirääkimised kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega toimetulekuks – toimuvad iga-aastasel konverentsil nimega COP.
Kõikidel „muudel väljendusviisidel“ on kindlasti olnud panus paremasse tulevikku ja kliimapoliitika ambitsioonide tõstmiseks. Aga need ei ole olnud piisavad. Miks? Sest võtmetegevused ja nende kiiruse üle otsustamine on poliitikute, mitte aktivistide või teadlaste kätes.
Protestidega edastavad kliimaaktivistid sõnumit
Eelmisel nädalal jäi Frankfurdi lennujaamas kliimaaktivistide protesti tõttu ära 270 lendu. Mis juhtus? Kaheksa aktivisti murdsid sisse lennuväljale, kahjustasid piirdeaeda ning kinnitasid end, kas asfalti või piirdeaia külge. Miks? Et juhtida tähelepanu fossiilkütuste jätkuva kasutamise mõjule kliimakriisi eskaleerumisel. Aktivistid nõuavad, et valitsus lõpetaks fossiilkütuste kasutamise aastaks 2030.
Saksamaa siseministeerium on teinud antud juhtumi valguses ettepaneku karistada lennuväljale ilma loata sisenevaid isikuid kuni kaheaastase vangistusega ning siseminister ütles, et protestid on ohtlikud, kriminaalsed ja rumalad. Lufthansa saatis omalt poolt teele seisukoha sõnumiga, et protestide mõju ühiskonnale ja majandusele on tohutu ning seetõttu peaks õigussüsteem ja valitsus kaaluma nende osas tõsisemaid tagajärgi.
Olen nõus sellega, et sissemurdmine lennuväljale on tõsine oht, aga kliimaaktivistid edastavad protestidega sõnumit ühiskonnale, mitte ei tegele terrorismiga ega ole inimestele ohuks. Eelmisel nädalal toimunud protestid Heathrow lennujaamas lõppesid kümne aktivisti vahistamisega ja tänaseks on neile esitatud ka süüdistus vandenõus, mille eesmärk oli sekkuda riigi jaoks võtmetähtsusega infrastruktuuri. Kolmapäeval toimunud kohtuistungil vabastati siiski kaks aktivisti. Aktivistid olid vanusevahemikus 26-74 eluaastat.
2022. aastal korraldasid neli kliimaaktivisti suuremahulise protesti, millega suleti Ühendkuningriikide üks suurimatest kiirteedest. Meeleavaldus tekitas suure ummiku ja blokeeris liiklust neli päeva, põhjustades pea miljoni euro ulatuses majanduslikku kahju. Tänaseks on protesti korraldajad saanud vanglakaristuse – viie inimese peale kokku 21 aastat. Kohtuistungil leiti, et aktivistide ajend ehk kliimakriisile tähelepanu osutamine on ebaoluline ja vastuvõetamatu ning seda tõlgendati kui poliitilist veendumust.
Meenutagem Brüsselis toimunud põllumeeste proteste sel kevadel. Traktoritega blokeeritud teed, metroopeatuste süütamised, munadega loopimine, rehvide põletamine. Politico andmetel vahistati 79 põllumeest. Ma ei ole aga lugenud ega kuulnud, et keegi nendest protestide korraldajatest või osalejatest oleks saanud vanglakaristuse.
Tegevusetus võib osutuda kulukaks
Kõiksuguste laiaulatuslike protestide valguses tekitab ühiskonnas enim pahameelt asjaolu, kui palju üks või teine protest maksma läheb. On see siis ärajäänud lennud või midagi muud. Paraku aga ei rõhutata seda, kui palju läheb maksma kliimamuutuste leevendamine ja looduskatastroofidega toimetulek. Mitte lihtsalt ei rõhutata, vaid tihtipeale isegi ei mainita. Seda nii üldise avaliku arvamuse, poliitikute kui ka mõningate meediaväljaannete puhul.
Mitme ülikooli poolt koostatud analüüsist selgus, et Ühendkuningriikides võib selle sajandi lõpuks ulatuda kliimakriisist põhjustatud kahjude mõju vähemalt 7,4% SKP-ni. Eurostati hinnangul ulatus aastal 2020 kliimamuutustest põhjustatud kahju 12 miljardi euroni – enim kannatasid Kreeka, Prantsusmaa, Iirimaa ja Itaalia, ent keskmiselt läksid igale EL elanikule kliimakriisist tingitud kahjud maksma 27€. Mis on selle raha sees? Mõned näited – ekstreemsed ilmastikuolud, metsatulekahjud, üleujutused, tervishoiusüsteemi koormus ja kahju põllumajandusele.
Seega tuleb tõsiselt juurelda, kumb tegevus on siis radikaalsem – kas elamisväärse tuleviku nimel protestide korraldamine või tegevusetus kliimakriisi leevendamisel. Mis lahendust mina pakuksin? Esiteks, kliima- ja keskkonnaküsimustega aktiivselt tegelemine peab olema põimitud igasse valdkonda. Elame ju kõik samal maakeral ja sama taeva all, muutused meie kliimasüsteemis ja ilmastikus mõjutavad, kas otseselt või kaudselt meid kõiki. Kliimamuutused ei ole eraldiseisev teema, millega tegeleb konkreetselt vaid üks minister, aktivistid või kliimateadlased.
Kliimaaktivistid võitlevad elamisväärse tuleviku nimel
Teiseks, rääkides aktivistidest – peaksime kogu ühiskonnana neid ja nende tegude tagamaid mõistma. Nad on tavalised inimesed, kes on mures nii enda kui ka oma pere ja teiste inimeste tuleviku pärast. Täna võivad nad mõneks aastaks kaotada oma vabaduse ja rikkuda maine, aga see ei kaalu nende jaoks üles võitlust elamisväärse tuleviku nimel. Kui kellelgi on häid mõtteid „teistsuguste väljendusviiside“ osas, mis oleksid ka efektiivsed, siis neid sooviksid kuulda aktivistid igast maailma riigist.
Kliimaaktivistide protestid on miljon korda väiksem probleem kui kliimakriis. Äärmuslik on tegevusetus, ükskõiksus ja valeinfost pimestatus. Usun, et seda mõistavad aastate pärast ka need inimesed, kes on solvunud, sest Mona Lisa maalile visati suppi, kelle lend on meeleavalduste tõttu hilinenud või kes sarkastiliselt iga kord käsi kokku löövad, kui Eestis lund sajab.