Eero Merilind: USAs määrab raha arstile saamise kiiruse. Eestis võiks olla teisiti

Pakun välja lahendused, missugune võiks näha välja inimsõbralik järjekorra lahendus, kirjutab perearst ja riigikogu liige Eero Merilind.

Ühel päikesepaistelisel suvepäeval kirjutas mulle minu hea sõber, et ta tahab minna eriarsti juurde ning kuigi tal on perearsti saatekiri, ei saa ta ennast isegi kuhugile järjekorda panna. Hakkasin uurima ning tuleb välja, et erinevad inimesed, ametid ning asutused saavad sõnast «järjekord» erinevalt aru.

Lõpmatu nõudluse ja piiratud teenusepakkujatega turgu on reguleeritud Ameerikas rahaga ning Euroopas järjekordadega. Sellist olukorda, kus arsti juurde saab kohe ja riikliku tervisesüsteemi rahadega, õnnestus kogeda ainult Nõukogude Liidu viljastavates tingimustes, aga siis eksisteeris eraldi süsteemiga nn neljas haigla ja ka mitte kõik ei saanud sealt abi.

Eestis on riiklikus tervishoiusüsteemis arstiabi pakkumisel järjekord, aga kui nüüd süveneda järjekorrasüsteemi, siis siin on piisavalt segadust ning defineerimata olukordi.

Vaatasin hambaarstide järjekorrasüsteemi ja sellest on palju õppida. Hambaarstidel, kellest enamik ei ole riiklikul rahastamisel, on välja kujunenud kolmetasandiline süsteem. Esiteks esmased patsiendid, kes saavad broneerida aega telefoni teel või internetist, teiseks korduvad patsiendid, kellega on töö pooleli ja lisaks ootelehel need, keda saab kutsuda kohe esimesele vabale ajale, et tagada sujuv ja pidev töökorraldus.

Riiklik süsteem peab hakkama pingutama

Eestis on tervishoiuasutustel konkurents Tervisekassa lepingule, osutatavatele teenustele ja personalile. Parema lepingu jaoks on hea näidata suurt nõudlust teenusele, mis on peegeldus järjekorrast. Samal ajal avatakse graafikuid jätkuvalt sarnaselt Linnateatri piletitega teatud kuupäeval ja kellaajal. Kes ilma jääb, saab süüdistada iseennast, aga mitte süsteemi. Valikuks pakutakse uuel kuul uuesti proovida või minna oma raha eest eraarstile.

Pakun välja lahendused, missugune võiks näha välja inimsõbralik järjekorra lahendus.

Eesmärk peab olema, et terviseprobleem saab lahenduse õiges kohas ja õigel ajal. Oluline on vajaduspõhisus ja selle välja selgitamine. Märksõnadeks on moodne triaaži süsteem, e- ja tehisintellekti lahendused ning mugavus. Me ei kujuta ette, et lennukipiletite ostmiseks peame iga lennukompanii eraldi läbi helistama, aga arsti juurde aja saamiseks tundub see ikka veel normaalsusena.

Terviseprobleemi korral saab inimene oma probleemi defineerida üleriigilises triaaži süsteemis digitaalselt või telefoni teel. Triaaž hindab kaebuste põhjal inimese terviseprobleemi olemust ning pakub välja esialgsed soovitused ning lahendused, näiteks andes juhised ja soovitused või suunates pereõe, apteekri või perearsti juurde

Perearsti vastuvõtult liigub inimene edasi eriarstiabi süsteemi e-saatekirjaga, millele perearst lisab omapoolse hinnangu patsiendi terviseprobleemi prioriteetsusele ning need kogunevad ühtsesse digisüsteemi, nn tervisepanka, kust kõik tervishoiuteenuse osutajad saavad inimesele pakkuda oma aega ja oma spetsialiste probleemi kõige kiiremaks lahendamiseks. Raha liigub koos patsiendiga ning patsientide liikumine tervishoiuasutusse ja tema raviarved on nähtavad ja arusaadavad rahastajale järgmiste perioodide lepingute sõlmimiseks.

Kui Ameerikas on selge, et raha hulk määrab arstile saamise kiiruse, siis Eesti võiks olla riik, kus järjekorrasüsteem on arusaadav ning läbipaistev, kus õige inimene saab õigel ajal ja õige spetsialisti poolt abi. Tegelikult ei olegi seda nii keeruline teha, kui selleks on soov. Vajadus on aga kindlasti olemas.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt