Äsja täitus Tallinna koalitsioonil 100 päeva võimule tulekust. Seega annan käesolevaga ülevaate sellest, mis on toimunud ja mida on oodata tulevikult. Lisaks sellele tahaksin esile tuua ka teisi meie meeskonna liikmeid, kes selle aja jooksul oma panuse on andnud.
Ühe hingetõmbega kokku võttes kõlaks viimased kolm kuud nii. Tõstsime haridustöötajate palku, saatsime laiali linna propagandateenistuse ja investeerime 1,3 miljonit lisaeurot tänavu puude istutamisse ja haljastuse rajamisse.
Sügisel näeb ilmavalgust meie esimene tänavate lumekoristuse kaart. Vaatasime üle teeprojektide sisu ja ajastuse, et linnas ei sünniks uut liikluskaost ajal, kui ehitame Peterburi teed, Kadaka puiestee silda, Paldiski maantee viadukti alla tunnelit või kesklinnas uusi rattateid. Lõpetasime linnale kuuluva korteri üürilepingu Vene Föderatsiooniga nagu ka Putini režiimi käsilase, Moskva patriarhiaadi kirikuga üürilepingu Pikal tänaval.
Lisaks minule on linnavalitsuses abilinnapea rollis ka Viljar Jaamu, kelle fookuses on linnavaraga seonduv.
Kuna 2024. aastal on Tallinnas valmimas mitu haridusasutust, on Viljari sõnul põhiline fookus tagada lastele ja noortele turvaline, kaasaegne, loov ja arendav õpikeskkond. Mahukamatest projektidest on alustatud ettevalmistustöid Nõmmel asuva Hiiu kooli uue hoone rajamiseks ning otsitakse ideekonkursiga Nõmme põhikoolile projekteerijat. Algas kauaoodatud Tallinna Reaalkooli uue õppehoone ja võimla ehitus ning Kristiines alustati uue lasteaia ehitamist.
Samuti on Viljar tutvustanud ettevõtjatele ideed arendada Tallinnat kui rahvusvahelist finantskeskust, ta leppis juba 2007. aastal Londoni linnapeaga kokku Tallinna tutvustamise rahvusvahelise finantskeskusena, alates aastast 2009. aastast on Tallinn Londoni finantskeskuste kataloogis ja registris.
Samuti on meil kaks tegusat linnaosavanemat: Sander Andla Kesklinnas ja Doris Raudsepp Pirital.
Sandri käe all on Kesklinnas töö hooga käima läinud ning väljakutseid kahtlemata jagub. Alates sellest, et tänavaruum oleks kaasaegne ja kvaliteetne ning arvestaks kõikide liiklejatega. Kuni selleni, et Tallinna vanalinn oleks atraktiivne ettevõtlus-, töö- ja elukeskkond. Sekka veel see, et linnas oleks mõnus, aga samas ka turvaline vaba aega veeta. See ei hõlma ainult ööelu, vaid näiteks sportimisvõimalusi. Viimase suhtes avas Sander muuhulgas ka llinnaelanikele koolide staadionid ja spordiväljakud. Kui eelmine linnavõim ainult rääkis, miks ei saa, siis praegune võttis kätte ja tegi ära.
Teine asi, millega Sander kanda on kinnitanud on 90. aastate algul Vene saatkonnaga sõlmitud helde üürilepingu lõpetamine. Nimelt maksis Vene saatkond Tallinna kesklinnas asuva 73-ruutmeetrise korteri eest linnale 30 aastat üüri kõigest 4 eurot ja 67 senti kuus. Selline kingitus ei olnud loomulikult kuidagi põhjendatud ja kuigi ka varem oli tehtud katseid seda lepingut muuta või lõpetada, siis tehtud sai see alles tänavu juunikuus. Muidugi ei saa välistada, et kuna Tallinnas oli aastaid ainuvõimul erakond, kellel oli koostööleping Ühtse Venemaaga, siis puudus poliitilisel tasandil piisav tahe selle probleemiga tegeleda. Oli, mis oli, nüüd on sellel saagal joon all.
Dorise käe all on töö käinud ka Pirital. Mõned plaanid, mida Pirital ellu viiakse, on kauaoodatud rannapromenaadi ehitus ja kloostrivaremete renoveerimine. Promenaadi projektihange on Keskkonna- ja Kommunaalametis koostamisel ja ehitusega on soov alustada esimesel võimalusel. Kloostrivaremete siseseinte konserveerimistöödega saab alustada pärast Birgitta festivali lõppu augustis. Samuti on Doris ette võtnud Perepesa rajamise Piritale, mis loodetakse avada hiljemalt järgmise aasta kevadel. Perepesa pakub tuge lapsevanemaks olemise teekonnal ja on mõeldud kõigile peredele alates lapseootusest kuni lapse kooliminekuni. Pakiliseks teemaks on endiselt ka nr 8 bussi sõiduteekond. Soovitakse, et see kulgeks läbi Narva maantee Hobujaama ning sealt edasi Balti jaama ja Väike-Õismäele. Doris on seisnud selle lahenduse eest ja toetab seda ka edaspidi. Samuti mõistsid olukorra tõsidust linnavalitsuse esindajad. Käivad läbirääkimised Tallinna Transpordiametiga, kes seni eelistab praeguse marsruudiga jätkamist.
Samuti on linnaosavalitsuses üle vaadatud struktuurid ja funktsioonid, eesmärgiga muuta töö tõhusamaks ja kvaliteetsemaks, pakkumaks linnaosale parimat teenust ning viia kiiremini ellu planeeritud ja oodatud projektid.
Tallinna linnavõimul peab olema ka raudne selgroog.
Meie puhul on selleks linnavolikogu, kus askeldab Reformierakonna fraktsiooni esimees Mati Raidma ja vastvalitud volikogu esimees Toomas Kruusimägi
Viimased 100 päeva on volikogus möödunud pingeliselt. Napi enamusega koalitsioon vajab igalt saadikult sajaprotsendilist olemasolu ja meie vägesid juhatav Mati on teinud kindlaks, et nii ka oleks. Rõhk on igaühe vastutustundel ja seni oleme ajanud üksmeelselt sama joont.
Jaanus Riibe liitumisega on fraktsioon kasvanud juba 17 liikmeliseks! Samuti on volikogus meie juhtida haridus- ja kultuurikomisjon ning sotsiaal- ja tervishoiukomisjon. Esimest neist juhib Ülle Rajasalu ja teist Sirlis Sõmer-Kull.
Märk meie tugevusest oli kahtlemata ka Toomase valimine Tallinna Linnavolikogu esimeheks. See on suur roll, mida täita ja Toomase juhtimisel saame üha enam pöörata tähelepanu eestikeelsele haridusele üleminekule. Suve jooksul on Toomas keskendunud oma meeskonna kokku panemisele ja volikogu struktuuri uuendamisele.
100 päeva linnavalitsuses on möödunud töökalt, aga ära teha on veel palju. Siinkohal sooviksin tänada Viljarit, Sandrit, Dorist, Matit ja Toomast, kes on ennast väsimatult meie ühisele missioonile pühendanud. Tänada tuleb ka kõiki teisi meie Tallinna meeskonnas ja volikogus. Aitäh teile! Nüüd paneme aga jõuliselt edasi, kuni järgmise KOVini!