Eesti inimesed vajavad kindlust, et meie kodu ja maa on kaitstud ning riik hästi juhitud. Kandideerides valitsusvastutust kandva erakonna esimeheks, on igal Eesti kodanikul õigus teada, milliseid lahendusi näen probleemidele, mis seisavad meie ees praegu, lähiaastail ning sealt edasi. Ehk, teisisõnu, millist Eestit ehitan viie, viieteistkümne või viiekümne aasta vaates. Avalik amet ei ole nii pikk, kuid vaade peab ulatuma kaugemale pealkirjadest, sellest saab sündida kindlus avaliku võimu plaanide ja riigisammude suhtes. Kui tead, kuhu jõuda tahad ja kus oled, siis teekond eesmärgini asetub selgesti paika.
Kindel riik
Minu visiooni nurgakivi on kindlus kogu Eestile. Agressiivse ja pahatahtliku naabriga kindla, vaba ning eduka riigi eeskujusid on maailmas mitmeid, Lõuna-Koreast võime vaadata ka lähemale, naabrite juurde ehk Soome. Igaühel neist on oma tugevused. Ühine on aga teadlik tippvormis- ja valmisolek, pidev pingutamine oma inimeste, riigi ja iseolemise kaitsel. Eestil pole teist teed, kui teha sama. Olen nõus, et see võib olla kulukas, aga oma elu, oma kodu ja oma riik ongi kallid. Me pole üksi, me oleme tugevad ja mõjukad partnerid Euroopa Liidus ja maailma tugevaimas sõjalises liidus NATOs. Nii see jääb.
Et saaksime sees ja väljas kõigile veenval moel öelda, et Eesti on kindel riik, kuhu tuua oma ettevõte ja kus kasvatada lapsi, peame oma kaitsesse panustama. See on meie julgeolekupilt praegu ja ka tulevikus ning me peame tegutsema kohe. Isegi vaenulik isevalitseja, kes oma rahvast kübetki ei hooli, peab mõistma, et meie iseolemise ohustamine toob kompromissitult tagajärjed, mida tema režiim üle ei ela.
Kaitsevaldkond on maksumaksja raha saamisel olnud teistest eespool ja on seda ka tulevikus. Meil on vaja astuda kolm sammu: sõnastada, milliste Eestis loodavate toodetega saame kiirelt Ukrainat aidata ja ennast kaitsta, andes maksimaalselt hoogu meie majandusele ja kaitsetööstusele. Teiseks: hankida moon ja vahendid, mis annaks kindlust, et vaenlasel ei tuleks mõttessegi meid proovile panna. Vaprad Eesti mehed ja naised, kellel meie kaitsevõime põhineb, peavad teadma – meil on maailma parimad vahendid vaenlase hävitamiseks ennast ohtu seadmata.
Kolmandaks: leiame rahalised vahendid riigikaitse rahastamiseks. Suurema kindluse saame luua ja vajaliku lisaraha leida siis, kui sellesse panustab kogu ühiskond. Eestis on vaja kehtestada konkreetseks ajaperioodiks laia maksubaasiga riigikaitsemaks. Lisaks peaks kogu ühiskonnal olema võimalus panustada Eesti riigi kaitsesse selleks ette nähtud võlakirju ostes. Kaitsesse on ühekordseteks investeeringuteks lisaraha võimalik leida ka riigivara müügist, riigil on palju kinnisvara ja maid mille omamiseks ei ole vajadust On ka ettevõtteid, mida riik ei pea strateegiliselt omama ja mille saab müüa.
Konkurentsivõimeline majandus
Eesti majandus on pikalt jahedate tuulte käes. Valdavalt välistel põhjustel: sõda lähinaabruses, peamiste eksportturgude kesine olukord, intressimäärade tõus. See ei tähenda, et me saaksime istuda käed rüpes ja oodata lihtsalt olukorra paranemist. Kindlus, nagu digitaalne bürokraatiavaba asjaajamine, atraktiivsed lahendused ja kiired otsused suuri investeeringuid teha soovivatele ettevõtetele, etteaimatavus avaliku võimu plaanidest ja koostöö ettevõtetega soodsa keskkonna loomisel on see, mis eristab head ärikeskkonda keskpärasest. See peab olema ka meie valik.
Uute investeeringute soodustamiseks tuleb meil radikaalselt ümber vaadata planeeringute ja tegevuslubade protsess. Ettevõtted peavad saama oma plaane ellu viia kiiresti ja tundes, et riik neid toetab, mitte ei takista.
Eestil pole teist teed kui süstemaatiline ja plaanipärane töö, olemaks konkurentsivõimelisem teistest. Peame endale tunnistama, et puhastesse uutesse tehnoloogiatesse investeerivate ettevõtete nimel on riikide vahel ülikõva konkurents. Selleks, et ettevõtted investeeriksid Eestis ja Eestisse, peab riik pingutama. Ent oluline on, et riik ei juhi ettevõtteid ega pea turgu moonutama kohas, kus majandus toimib tõrgeteta.
Küll saab ja peab riik majandust elavdama läbi taristuinvesteeringute. Meil tuleb pingutada, et Euroopa Liidu raha veel kiiremini kasutada, see on aidanud meid ka varasemates kriisides. Taristu ja hoonete ehituse ja renoveerimise ambitsioonikad plaanid tuleb ellu viia nii kiiresti kui võimalik. Need investeeringud aitavad kasvatada Eesti majandust 1-2% SKPst aastas ning toovad eelarvesse maksuraha.
Selge eelarve ja maksuplaan
Eesti riigi sammud peaks majanduses kindlust looma. Kindluse osa on arusaadavus. Meil on aeg vaadata tõele näkku – eelarve, mille lugemine ei õnnestu isegi rahanduskorüfeedel parlamendis ja kust leitakse „ootamatult“ sadu miljoneid kasutamata raha, on kasutu. Alustuseks vajame kõrvale versiooni, milles saame avalikkuse abiga järge hoida ning iga soovija saab vastuse, millele, kui palju ja miks oma raha kasutame. Eelarve tuleb arusaadavaks teha.
Teine samm on selgus riigi eelarvepoliitika kavades. See tähendab konkreetset eesmärki kulude kokkutõmbamisel, ainsana erandiks jäägu julgeolek laiemalt. Valitsuse liikmena näen, et riigi kulude vähendamine on võimalik. Kokkuhoiu õnnestumiseks on vajalik konkreetse läbiva eelarvekulude vähendamise eesmärgi paikapanek. Avaliku sektori töökohtade arv on mõistlik esmalt külmutada ja kui vaja töökohti vähendada. Üle tuleb vaadata ka avaliku sektori funktsioonid ja otsustada osade ülesannete täitmisest loobuda. Valdkondade eest vastutavate ministrite ettepanekud peaks läbi vaatama komisjon, kuhu kuuluvad ka ettevõtjate esindajad.
Kolmas on selgus maksupoliitikas. Debatt on demokraatia nurgakivi, ent määramatus siiski ühiskonda kokku ei seo. Riigikaitse vajadusteks, Eesti kestmiseks vajalikud maksud tuleb sel aastal 2027. aastani kokku leppida ja seejärel pakkuda rahu. Et kõigil oleks julgust ette võtta ja selgust investeerida. Jõukuse kasv saab tulla ainult järjest targemast, kõrgema lisandväärtusega ja puhtamast majandusest. See omakorda – hoitud elukeskkonnaga ja terve Eesti, kus nutikas, tark majandus kasvab puhta ja kaasaegse energia ning kõrgema lisandväärtuse toel – annab kindluse meie lastele, et oma elu ja töine tulevik ikka Eestiga siduda.
Kiired otsused
Valitsus praegune koosseis ei lõpeta tegevust töövõime puudumise, vaid selle tõttu, et peaministril on avanenud võimalus asuda Euroopas mõjukale ja Eestile olulisele ametikohale.
Euroopa Liidu kõrge välispoliitilise koha saamine on suur tunnustus kogu Eestile aga eriti Kaja Kallasele. Selliseid võimalusi tekib Eesti sarnastel väikeriikidel üliharva. Euroopa liidrite toetus Kaja Kallasele näitab, et Eesti välispoliitika on olnud erakordselt mõjukas.
Valitsuskoalitsioon ei ole end ammendanud. Kuid peame olema otsustavamad ja prioriteete ümber vaatama. Valitsuse lähiaastate fookus peab olema kindluse loomisel meie inimestele ja ettevõtetele, eelarve ja riigijuhtimise korda saamisel ja majandusel. Teiste teemadega saame tegeleda jõudumööda siis kui võimalik. Lähiaastate prioriteetide paika saamiseks tuleb koalitsioonileping üle vaadata ja eelarvet teha uutest eesmärkidest lähtuvalt.
Reformierakonna tulevikust
Mind tõi aastal 1996 Reformierakonnaga kaasa mõtlema sõnum vabadusest ja kodanike riigist. See oli noorele meelele oluline siis ja aktuaalne on ta tänagi. Reformierakond on liberaalne, parempoolne ja tugeva rahvusliku joonega erakond. Me ühendame tugevaid tegijaid üle Eesti nii majandus- kui julgeolekuvaldkonnast, kaitse- ja välispoliitikast, haridus-, kultuuri-, sotsiaalvallast ja kõigilt muudelt olulistelt elualadelt kõikidel ühiskonna tasanditel ja igas sektoris. Reformierakonna olemus on alati olnud väärtuspõhine ja asjatundlik meeskondlik tegutsemine, nii, et Eesti inimesed teavad, et saame hakkama headel ja halbadel aegadel, mistahes ette tuleb. Sellisena näen meid ka tulevikus – rõõmsameelse, tulevikku vaatava tugeva üle- eestilise meeskonnana, kes juhivad väärtusvalikutest lähtuvalt ning teevad seda selgelt ja asjatundlikult. Selle meeskonna ja teekonna osa on kõik inimesed, kellele Eesti on kallis, kes tahavad, et meie oma riik ja iseolemine on kindel ning tulevik on parem tänasest.
Kokkuvõtteks. Üleminek eestikeelsele haridusele, puhta ja soodsa kodumaise energiatootmise kiire kasv, kaitsevaldkonna panek majanduskasvu teenistusse, majanduse konkurentsivõime sihipärane kasvatamine, Eesti rahvusvahelise mõju ja kaalu hoidmine ja kasvatamine – Eestil on ees palju. Kõigi nende sammude mõte on üks: Eesti peab olema ägedaim ja võimalusterohkeim koht, kus ette võtta ning parim koht, kus pere ja kodu luua. Riik, mille üle tunda uhkust. See on plaan kindlusest, mitte kahtlustest meie tuleviku osas. Paremad ajad on ees ja igaüks meist saab olla selle osa.