Eero Merilind: „uhhuu“-ravi osutajad ei tohi inimesi kahjustada

Arvamus
|
Eero Merilind
|
20.05.2024

Inimene peab selgelt aru saama, kes on riiklikult tunnustatud tegevusloaga arst.

Eesti Päevalehes ilmus lugu sellest, kuidas psühhiaater suunas Tervisekassa rahastusega patsiendi oma alternatiivteraapiasse, mille tõenduspõhisus ei ole tõestatud. Ükski Eesti ametkond tema tegevust uurimise alla ei võta ja Eesti psühhiaatrite selts vaikib. Kuidas tagada, et inimene saab adekvaatset ravi ja kes selle eest vastutab?

Hiljutises riigikontrolli auditis on välja toodud, et Eestis puudub riiklikul tasandil ravikvaliteedi jälgimise süsteem. Riigikontrolör Janar Holm soovitab leida asutus, kelle ülesandeks on see seada ning möönab, et tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded peavad olema selged ja asjakohased ning arvestama asutuste erinevate teenuste profiili ja suurust.

Praegune riiklik järelevalve süsteem on üles ehitatud terviseametipõhiselt ja see toetub kaebustele, mis katab ainult mõningate üksikute kvaliteedinõuete täitmise.

Selleks, et osutada kvaliteetset raviteenust, peavad ruumid, aparatuur ja töötajad vastama tingimustele, aga tulevikus peaks tegevuslubade väljastamisel arvestatama ka teenuste ja raviviiside pakkumist. Inimene peab selgelt aru saama, kes on riiklikult tunnustatud tegevusloaga arst ning et „uhhuu“-ravi osutajad ei tohi inimesi kahjustada.

Riigikontroll soovitab Tervisekassal jätkata ravikvaliteedi indikaatorite uuendamist ja kokku leppida osapooltega, kuidas parandada teenuse kvaliteeti.

Hetkel ei ole tervishoius kvaliteetse arstiabi tagamine ja selle eest vastutamine selgesõnaliselt mitte ühegi asutuse otsene ülesanne ning vastutus on jaotatud ebamääraselt sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Tervisekassa vahel.

Samal ajal puudub Tervisekassal kliiniline kompetents, mis takistab tõhusat kvaliteedi juhtimist ning raskendab veelgi konkreetse ravikvaliteedi eest vastutava asutuse leidmist.

Arstiabi peab olema tõenduspõhine

Eesti inimestel peab olema kindlus, et arsti juurde minnes saab tõenduspõhist ja kvaliteetset arstiabi. Tervisekassa ülesanne on sõlmida lepingud ainult nende tervishoiuasutustega, kes seda tagavad.
Samal ajal olen ma nõus, et riiklikku ravikvaliteedi tagamist ei saa panna erialalseltside ülesandeks. Erialaseltside ülesanne on arendada eriala. Samuti ei saa praegusel viisil tegutsev Eesti arstide liit võtta vastutust arstide eest, kes osutavad mittetõenduspõhist ravi.

Ühendkuningriigis tegutsev British Medical Council on arstide tegutsemise lahendanud registri kaudu. Kui arst soovib UK- s tegutseda, peab ta tõendama oma haridust ja pädevust esitades enda dokumendid ja tõendused registrile üks kord aastas. Need, kelle tegevus ei vasta kokkulepitud tingimustele, registrisse ei kanta ning UK-s arstina nad töötada ei saa.

Eestil on aeg võtta end kokku ja reguleerida tervishoiuteenuse kvaliteeti nii, et Eesti inimesed oleks kaitstud ning saavad arsti juurde pöördudes aru, missugust teenust keegi pakub. Selleks peab riik kohaldama tingimusi ja paika panema vastavad mehhanismid. Kaalul on inimeste elu ja tervis.

„Eestil on aeg võtta end kokku ja reguleerida tervishoiuteenuse kvaliteeti nii, et Eesti inimesed oleks kaitstud ning saavad arsti juurde pöördudes aru, missugust teenust keegi pakub.“


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt