Hanah Lahe: E-valimised ei ole usuküsimus. EKRE väited on pahatahtlik manipuleerimine

Arvamus
|
Hanah Lahe
|
15.05.2024

Eelmisel neljapäeval algatas EKRE riigikogus intensiivse arutelu püüdmaks tähelepanu eksiarvamusele, et Eesti e-valimised ei ole usaldusväärsed ning on koguni võltsitud, võtab riigikogu liige Hanah Lahe EKRE initsiatiivi kriitiliselt vaatluse alla.

Saabuvate Euroopa Parlamendi valimiste valguses on mõistlik üle vaadata faktipõhine informatsioon ning tõdeda, et e-hääletamine on mugav ja kaasaegne, samas ka turvatud süsteem.

Selle kaudu ei ole võimalik hääli kaotada, neid mitmeid kordi anda ega võltsida. Usaldusväärsuse kinnituseks on omaette märk seegi, et e-valimiste kasutuselevõtust alates on e-hääletanute arv pidevalt kasvanud. Tänaseks juba üle poole valijaist annab oma hääle just elektroonilisi vahendeid kasutades.

See pole usuküsimus

E-valimistesse ei saa suhtuda usu või isikliku sisetunde põhjal, nagu seda EKRE alati teinud on. Teatud ringkondades leviv väide, et elektroonilise hääletamise süsteem on ebausaldusväärne, jääb faktivaeseks ning põhjendamatuks. Ei ole selge, milles väite esitajate arvates süsteemi ebausaldusväärsus seisneb ning kas sellest saab ka järeldada, et kõik riigis elektroonselt toimivad teenused on nende silmis usaldamatud – ravikindlustuskaartide tellimisest ja isikuandmete hoiustamisest kuni notariaalsete dokumentide esitamiseni.

E-valimiste ebaturvalisuse argument on teadlik ja pahatahtlik manipuleerimine, millega püütakse kasvatada usaldamatust valimistulemuste vastu. Neil, kes teavad, kuidas e-valimised töötavad ning on kursis avaliku infoga, mis on kõigile kättesaadav, ei teki kahtlusi internetihääletuse turvalisuses. Praktika on näidanud, et Eesti e-hääletamine on vähemalt sama turvaline kui paberil. Seda kinnitab ka asjaolu, et alates e-hääletuse kasutuselevõtust Eestis aastal 2005 ei ole tuvastatud ühtegi valimiste tulemust mõjutanud intsidenti.

Rahvusvaheline seljatagune

Tekib küsimus, miks teistes Euroopa riikides samasugust e-valimiste süsteemi ei kasutata, kui see on meie riigis niivõrd turvaline ning efektiivselt töötav? Eesti e-valimiste süsteem on ainulaadne, teiste riikidega võrreldamatu, sest arenenud digiriigina on meie süsteemil mitmeid eripärasid. Tugevalt juurdunud digitaalne identiteet ja tehnoloogia võimaldavad isikut võrgus tuvastada isikukoodi, kohustusliku ID-kaardi või omakäelisega võrdsustatud digiallkirjastamise kaudu. Samuti on Eesti riigil detailne ning toimiv rahvastikuregister, mis annab selge ülevaate rahvastikust ning selle paiknemisest.

Lisaks tagab tugev krüptograafia e-hääletuse konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse. Internetihääletuse taristu luuakse vaid e-hääletuse ajaks ning seda kontrollib riik. Kuna üheski teises riigis ei ole kasutusse võetud riigi garanteeritud ja turvatud digitaalset identiteeti, ei ole ühelgi teisel riigil olnud võimalik ka Eestiga sarnanevat e-hääletuse süsteemi juurutada.

Ka rahvusvaheliselt on korduvalt kinnitatud, et Eesti e-valimised on turvalised ja usaldusväärsed. OSCE on erinevatel aastatel kirjutanud mitmeid raporteid ning ükski neist ei väida, et e-hääletamine pole turvaline. Tehtud on küll ettepanekuid süsteemi täiustamiseks, kuid hääletussüsteemi on alati hinnatud turvaliseks.

2024. aasta valimiste kohta märgib OSCE raport järgmist: “/../Avalikkuse usaldus e-hääletamise vastu on jätkuvalt suur, mis tuleneb süsteemi läbipaistvusest ja asjaolust, et alates 2005. aastast kasutatav internetihääletamine on juba väljakujunenud tava. Üldiselt korraldati e-hääletamine professionaalselt ja läbipaistvalt, pöörates nõuetekohast tähelepanu süsteemide täpsusele ja turvalisusele…”

Usaldus on suur

Rõõm on tõdeda, et suur osa eestimaalasi siiski usaldavad e-valimisi, mida näitab kõrge osalejate arv. Kui 2005. aastal osales riigikogu valimistel e-hääletusel 9317 valijat, siis 2023. aasta riigikogu valimistel osales 613 801 valijat ning neist 313 514 hääletas elektroonselt, mis teeb ca 51,1 protsenti valimas käinutest.

See tähendab, et üle poolte eelmistel riigikogu valimistel antud häältest anti just e-hääletamise kaudu. Mihkel Solvaku ning Piret Ehini läbi viidud uuringust eID kasutamise ja e-valimiste kohta järeldub, et peamiselt tekitab e-valimiste suhtes umbusaldust varasema kokkupuute puudumine. Nii puudub ka positiivne kasutuskogemus.

Mida rohkem on neid, kes korra e-hääletuse kasuks otsustavad, seda rohkem on neid, kes selle juurde pidama jäävad, sest see on lihtne ja kiire võimalus oma hääle ausaks andmiseks.

Igaühel tuleks mõista, kui ainulaadne on võimalus mugavalt e-hääletada, ükskõik kus parasjagu viibitakse. See on Eesti eripära ning paljude tarkade eestlaste pika töö tulemus, mille vilju täna noppida saame. Hoolimata turvalisest e-valimiste süsteemi olemasolust, ei ole jäädud loorberitele puhkama, vaid süsteemi uuendatakse ja ajakohastatakse regulaarselt ning kontrollitakse ka hääle korrektset jõudmist kesksüsteemi.

Usun, et kui EKRE häältesaak e-häälte näol oleks olnud varasematel valimistel kõrgem, ei kuuleks me täna riigikogus põhjendamatuid väiteid e-valimistega seotud pettuste ning ebaausate elektrooniliste süsteemide kohta.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt