Head kuulajad, kallid külalised
Mul on hea meel tervitada teid kõiki täna siin julgeolekukonverentsil. Tore on näha ka kolleege kaugemalt. Debatid meie julgeolekust, kaitsest, majandusest ja energeetikast, mis täna ka siin kõlavad, on üliolulised. Selleks, et saaksime arutada üheskoos, kuidas võiks kujundada tulevikku Eestis ja Euroopas laiemalt, sest kuu aja pärast valitakse uus Euroopa Parlamendi koosseis.
Mitte kunagi pole Europarlamenti valitud keerulisemal ajal kui praegu. Nende inimeste põhimõtted, keda valitakse, on äärmiselt olulised. Raskes julgeolekuolukorras on peamine, et inimesed, kes Euroopa Parlamendis otsuseid teevad, seisaksid päriselt Eesti ja Euroopa väärtuste eest. Väärtuste eest, mis meid kaitsevad, mis hoiavad meie inimesi, annavad meile kindlus- ja turvatunde ja tagavad meie majanduse konkurentsivõime. Nagu president Lennart Meri on öelnud: „Euroopa ei ole geograafia. Euroopa on põhimõtete ühtsus ja ustavus neile põhimõtetele. Põhimõtted kujundavad geograafiat, geograafia ei kujunda põhimõtteid.“
Oleme viimaste aastatega saavutanud Euroopas sellise nähtavuse ja kuuldavuse, mida Eestil pole kunagi varem olnud. Meie seisukohad on olnud ka paljudes küsimustes suunda näitavad ja tooni andvad, oleme kindlalt otsustajate ringis, nii Euroopa Liidus kui ka NATOs. Meil on head sõbrad ja liitlased üle maailma. Aga see kõik ei ole tulnud kergelt. See on olnud inimeste aastakümnete pikkuse töö tulemus. See töö on olnud ennastsalgav ja raske.
Väikese riigina peame me olema julged ja mõtlema kastist välja. Eesti on näide sellest, et hoolimata väiksusest saab siiski palju Euroopa tasandil ka ära teha. Oleme olnud mitmete oluliste algatuste eestvedajad. Digitaliseerimise vedamisel oleme olnud eesrinnas, aga ka teistes küsimustes meid kuulatakse. Olulisi algatusi on olnud mitmeid. Kui me võtame näiteks miljoni mürsu algatus kaitses. Kui ka Venemaa külmutatud varade kasutamine Ukraina heaks. Samuti oleme vedanud agressorriigi juhtide vastutusele võtmist, et kuriteod, mida Venemaa toime paneb, ei jääks kuidagi karistamata. Eesti on neid vedanud aga meil on palju võitluskaaslasi. Paljud meie toetajatest on ka täna siin ja me oleme selle eest väga tänulikud.
Lisaks juba alustatud asjadele tuleb pidevalt mõelda kastist välja, tuleb pidevalt mõelda uute lahenduste peale, kuidas Euroopa kaitset tugevdada. Pakkusin detsembris ülemkogul välja, et Euroopa Liidu kaitseinvesteeringute suurendamiseks võiks kasutusele võtta eurovõlakirjad. Ma ei ole küll selles idees kuidagi kinni. Olen öelnud, et kui teil on paremaid mõtteid, siis käige need välja, aga fakt on see, et me peame leidma täiendavaid finantseerimisallikaid julgeolekusse just praegu ja kohe. Meil ei ole seda mitte kuhugi lükata.
Euroopa Liidul on vaja oluliselt ka suurendada oma 7-aastasest eelarvest eraldisi kaitsevaldkonnale. Hetkel on see kõigest 0.86% ja on selgelt liiga vähe. Euroopa seisab silmitsi kriitilise hetkega, mis kujundab meie julgeolekut ja tulevikku aastakümneteks. Sest kui pole julgeolekut, pole meil tegelikult mõtet rääkida ka millestki muust, sest, et meie eest tehakse otsuseid kuskil mujal. See käib nii Euroopa kui terviku ja iga liikmesriigi kohta eraldi.
Vabadus ei ole tasuta lõuna meie liitlaste poolt kaetud laua ääres. Julgeolek on meie kõigi ühine mure. Meie uus normaalsus on varasemast tunduvalt kõrgemad kaitsekulutused, sest paraku pole julgeoleku tagamine maailma ühe kõige agressiivsema riigi naabruses odav lõbu.
Meil on ebameeldiv naaber, seda me muuta ei saa, aga me tegutseme sihikindlalt selle nimel, et ta meid mitte kunagi ei julgeks tülitada. Eesti riigi kaitse-eelarve ületab 3,2% SKPst. See tähendab, et me panustame riigikaitsesse 1,3 miljardit eurot ning nelja aastaga 5,6 miljardit. See on meie valitsuse kõige olulisem investeering. Investeering meie julgeolekusse ja kindlustundesse.
Me otsustasime algatada ka kaitsetööstuse riikliku eriplaneeringu. Ukraina sõda on näidanud, et laskemoona vajadused Euroopas on suuremad kui tootmisvõimsused. Seetõttu tuleb luua kõik eeldused selleks, et ka Eestis oleks laskemoona tootmine võimalik. Samuti võtsime kaitsetööstuse rahastamise takistuste eemaldamiseks eelmisel nädalal vastu otsuse luua kaitsetööstuse fond mahus 50 miljonit eurot – see on seemneraha sammuks edasi. See on otsus, mis tugevdab meie julgeolekut, elavdab majandust, loob kõrgtehnoloogilisi töökohti ja annab hoogu juurde ka meie tehnoloogiasektorile.
Ma arvan, et Eestis ei pea rääkima sellest, miks me peame seda kõike tegema, sellepärast, et Venemaa sõjatööstus on tänaseks mobiliseeritud sellisele tasemele, kus toodetakse igas valdkonnas Euro-Atlandi riikidest tunduvalt rohkem varustust ja laskemoona ja seetõttu need vajadused on hetkel ja praegu, ja selle jaoks me peame pingutusi tegema. Peame pingutusi tegema siin Eestis aga ka Euroopa peab tegema rohkem. Meie roll ja ülesanne on veenda kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ja ka Euroopa Liitu tervikuna tõstma olulisel määral kaitsekulutusi, panustama kaitsetööstusesse ning andma Ukrainale sõjalist abi, sest Venemaa agressiooni peatamiseks ei ole paremat lahendust kui Ukraina võit ja Venemaa kaotus.
Selle kõige kõrval on oluline ka meie majanduse konkurentsivõime ja see, kuidas me tuleme toime nende muutunud oludega. Energia on üks väga oluline sisend kõikides valdkondades, seetõttu räägime täna ka energeetikast ja energiajulgeolekust. Kuidas saame ka siin kohapeal teha samme, mis tagavad energiajulgeolekut meile pikemateks aastateks.
Tahaksin siinkohal lõpetada oma mõtte sõnadega, mida ütles Robert Schuman 74 aastat tagasi, kuid mis on väga relevantsed ka tänaselgi päeval. „Maailmarahu ei saa kindlustada ilma selleta et mõeldaks proportsionaalseid loomingulisi lahendusi seda ähvardavate ohtude vastu.“ Ehk siis lahendused peavad olema proportsionaalsed nende ähvardavate ohtudega. Ähvardavad ohud on hetkel üsna suured, seetõttu peame mõtlema ka loomingulisi lahendusi.
Ees on ootamas pikk päev mitmete põnevate aruteludega. Loodan, et kõik saavad siit konverentsilt kasulikke teadmisi ja uusi mõtteid, mida edaspidiseks kaasa haarata aga ka edasi arendada. Soovin kõigile edukat konverentsi päeva. Aitäh!