Euroopa Liit pakub ettevõtetele mitmesuguseid toetusi, kuid nende taotlemisprotsessis peitub rida karisid. Selle lihtsustamiseks võib välja tuua viis soovitust, kirjutab ettevõtlusnõustaja .
Euroopa Liit on loonud meile turvalisust juba 20 aastat. Turvalisus tähendab nii tugevat kapitali, vaba kaupade liikumist, seda nii tooraine hankimisel kui ka oma toodete-teenuste müügil, ning võimalust sujuvalt reisida ja demokraatlike aluspõhimõtete kaitsmist.
Kogu eduloo kõrval on liidu edukas majandus olnud keskkonnale liiga koormav ja kätte on jõudnud aeg, kus vaadatakse tulevikku ning mõeldakse sügavalt järele, missuguse maa, looduse ja kodu jätame oma lastele. Samamoodi peame sügavalt mõtlema, missuguse majandusliku seisuga riigi jätame oma lastele. Meil on uued väljakutsed nii jalajälje vähendamise eesmärgi täitmisel kui ka julgeolekuohu tõttu. Ma ei ütleks, et varem ei ole sellele mõeldud, pigem vastupidi, on tehnoloogia areng olnud kannustatud soovist saavutada paremat tulemust, kuid nüüd on kätte jõudnud üks oluline murdepunkt, mis langeb kokku mitme kriisiga: pandeemia, energia ja sõda.
Eesti ettevõtlus on saanud areneda, kuna meil on olnud kapital kättesaadav, meil on tööjõu vaba liikuvus, odav energia ja tooraine ning toodete turustusvõimalused, sh regulatsioonide tõttu ühtlustatud kvaliteet ehk usaldusväärsus – see kõik on aidanud majandusel ja Eesti inimeste toimetulekul kasvada. Oleme olukorras, kus meil on kaua olnud tööjõupuudus, odava energia mõiste on saastest ja julgeolekust tingituna täielikult muutunud, sõda on vähendanud võimalusi kapitali kaasata, sanktsioonid on kaotanud Venemaa odava tooraine eelise, kuid jäänud on siiski vaba turg ja liikuvus.
Muutunud olukord ei tähenda ilmtingimata midagi negatiivset.
Muutunud olukord ei tähenda ilmtingimata midagi negatiivset. Need, kes suudavad paremini kohaneda, on edukamad. Alahinnata ei tohi ka nende püüdlusi, kellel see praegu ei õnnestu, sest muutujaid on tõeliselt palju, elutöö kaotamist ei soovi me kellelegi. Eesti on korduvalt näidanud oma võimekust kiiresti kohaneda, kuid kiiresti peab suutma kohaneda ka ülejäänud Euroopa Liit. Igapäevatöös puutun põhiliselt kokku Eesti tööstusettevõtetega. Tööstus tegeleb aktiivselt ressursitõhususe suurendamise, digitaliseerimise ja automatiseerimisega, et suurendada tootmise efektiivsust – just see on väga roheline mõtlemine. Veelgi rohelisem oleks üldse mitte midagi teha, kuid see on utoopia, tegeleda tuleb päris eluga.
Toodud tegevused kattuvad ELi eesmärkidega, mida toetatakse läbi toetusfondide, et nügida ettevõtjad veelgi enam tegema investeeringuid valdkondades, mis toetavad meie ühiste väljakutsetega toimetulekut. Kuigi ühe aluspõhimõttena on riigiabi andmine ettevõtetele ELis ilma riigiabi loata keelatud, siis on kokku lepitud mõnes erandis. Näiteks tohib anda ettevõtjale vähese tähtsusega abi ja muid abiliike grupierandi määruse alusel. Selleks et see abi oleks jaotatud võrdetel alustel, on loodud detailne juhendmaterjal, millele taotleja või taotlusprojekt peaks vastama. Siiski on nõuetekohase taotluse koostamine ettevõtjale koormav ja eksimuste puhul tehakse korrektsioon toetussummadele. Selleks et toetuste teemat lihtsustada, teen viis soovitust ettevõttele, kes soovib ELi toetust taotleda.
Esiteks, selgita välja, kas sinu plaanitav investeering panustab ELi või Eesti 2035 eesmärkidesse. ELi toetuste puhul on tegemist vahenditega, mis on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisse. Toetatakse näiteks taastuvenergia lahenduste soetamist, ressursitõhusamaid tootmisseadmeid, digitaliseerimist ja automatiseerimist, tootearendust ja innovatsiooni ning töökohtade loomist Ida-Virumaale. Toetusmeetmed võivad olla väga erinevad ka selles osas, mida toetatakse, näiteks kas seadmete soetamist, tarkvaralahendusi, patente, teadusuuringuid, sisse ostetud teenuseid, palgakulusid jms. Plaan peab olema hästi läbi mõeldud, sest pärast toetusotsust on keeruline tegevusi muuta.
Siiski on nõuetekohase taotluse koostamine ettevõtjale koormav ja eksimuste puhul tehakse korrektsioon toetussummadele.
Üks tegevus, mida toetataks ning mis aitab tõsta lisandväärtust, on digitaliseerimine ja automatiseerimine. Inimesed kardavad, et digitaliseerimine kaotab töökohti. Neil ühtepidi on õigus ning teistpidi ei ole üldse mitte, sest digitaliseerimata jätmisel kaovad töökohad igal juhul. Õigus on selles osas, et automatiseerimisel ja digitaliseerimisel väheneb tööjõuvajadus toodangu ühiku kohta ning see on vältimatult vajalik, sest juba praegu ei ole sobivat tööjõudu piisavalt leida. Üldjuhul jääb automatiseerimise ja digitaliseerimise tulemusena töökohtade arv ettevõttes samaks või isegi suureneb, kuna suurenevad nii tootmisvõimsus töötaja kohta kui ka toodangumaht.
Teiseks, kaasa investeeringu planeerimisse eksperdid, kes aitavad hinnata investeeringu mõttekust ja mõju ettevõtte tegevusele. Ekspertide kaasamiseks on olemas eraldi toetusmeetmed – näiteks toetused ettevõtte energia- ja ressursiauditi, digitaliseerimise teekaardi või roheauditi koostamiseks. Selliseid auditeid ja teekaarte koostavad kogenud eksperdid, kes aitavad analüüsida kogu ettevõtte hetkeolukorda ja kavandatavaid investeeringuid ning toetavad meetmete leidmisel ettevõtte efektiivsuse suurendamiseks.
Julgeoleku aspektist tõusevad praegusel ajal esile uued fookuspunktid, milleks on sõjatööstuse arendamise vajalikkus, kuid vähem olulised ei ole energiajulgeoleku suurendamine ja ravimitööstuse areng Euroopas. Oleme juba saanud kogemusi, mida tähendab, kui sõltume energiakandjate osas või pandeemia lahendamisel meile mitte usaldusväärsetest riikidest. Ettevõtjatele on veel hea võimalus oma tegevussuundi nendes valdkondades laiendada.
Oleme juba saanud kogemusi, mida tähendab, kui sõltume energiakandjate osas või pandeemia lahendamisel meile mitte usaldusväärsetest riikidest.
Leian, et Euroopa Liidul on vaja hoida kahte põhilist fookust: kaitsta muutunud olukorras oma aluspõhimõtteid ning tagada läbimõeldud õigusloome. ELi ühiste eesmärkide saavutamisel tuleb tagada läbimõeldud õigusloome. Kui kuulen loosungit «bürokraatia vähendamine», siis ärritun ma alati kergelt, sest ilma lisamata konkreetset näidet on tegemist täiesti sisutühja ettepanekuga. Regulatsioonide vähesus ei saa olla eesmärk omaette, vaid regulatsioonide vajalikkus ja sisukus on see, millesse peab süvenema. Samuti see, kas regulatsioonide rakendamisel ollakse proportsionaalsed, tegevusetud või tegeletakse ilmselgelt ülepingutamisega, mis ei saanud olla seadusandja tahe. Juba eelpool tõin välja, et need samad regulatsioonid on toonud kaasa palju positiivset mõju arengule.
Kuid tõesti, kas näiteks mõne Euroopa Liidu toetuse taotlemisel linnalises keskkonnas tootmisseadme soetamiseks on vaja nõuete täitmiseks kirjutada, kuidas seade ei ole hävinemisohus metsatulekahjude tõttu või et seda saab kasutada ka kuuma ilmaga, sest hoones on jahutus ja seadet on varem kasutatud ka soojemas kliimas? Kui eelnevad näited on veel arusaadavad, siis täielikult ilma veekasutuseta seadme puhul selgitada, kui palju tootmistöölised käsi pesevad, on ilmselge liialdus. Selliseid kirjutisi nõudes kulutatakse tohutult ettevõtete aega ja luuakse digiprügi, mis oleks võinud olla olemata.
Teine näide, peaaegu täielik fossiilset päritolu kütuste välistus Euroopa Liidu toetuste taotlemisel loob olukordi, kus mõnel juhul ka suurepärase keskkonnamõjuga projektid jäävad ellu viimata, sest kaotatud on igasugune kaalutlusõigus, mis võtaks arvesse investeeringute kogumõju kliimaeesmärkide saavutamisele. Kõik on nõus, et peab toimuma üleminek ning mida kiiremini, seda parem, kuid Euroopa Liidu regulatsioonide kirjapanemisel ning rakendamisel on mõnel juhul jäädud eluvõõraks.
Regulatsioonide vähesus ei saa olla eesmärk omaette, vaid regulatsioonide vajalikkus ja sisukus on see, millesse peab süvenema.
Jah, mina ei ole see roheaktivist, kes ühe rohulible päästmise nimel on valmis kogu maailma pahupidi pöörama – ühe väikese osa päästmise protsessidega ei tohiks kaasneda suurt kahju kogu ülejäänud keskkonnale. Alati tuleb kaaluda erinevaid aspekte ning lasta valdkondlikel spetsialistidel arvutada, analüüsida tehtavate otsuste kogumõju. Rohepööre on minu jaoks tasakaalu otsimine erinevate lahenduste juures, võttes arvesse toote kogu eluiga, mitte üksikuid momente selle jooksul.
Kolmandaks, kontrolli, ega sulle ei kohaldu mõni toetuse saamise välistus. Näiteks ei tohi olla ajatamata maksuvõlga, ettevõte ei tohi olla raskustes (sealjuures kaotanud enam kui poole oma osa- või aktsiakapitalist), toetatavat seadet ei tohi soetada seotud ettevõttelt, investeering ei tohi olla seotud fossiilkütustega, suurettevõttele kehtib mõnel juhul välistus saada toetust samal tegevusalal tegevuse laiendamiseks. Oluline on, et ei proovitaks meetme tingimusi üle kavaldada ning hoitaks paberimajandus korras.
Korduvalt on uudiskünnist ületanud korrektsioonid toetussummadele, seda küll pigem avaliku sektori mõistes, kuid ei ole saladus, et korrektsioone toetussummadele tehakse samamoodi ka ettevõtja puhul, kes toetuste tingimusi täpselt ei täida või tulemusi ei saavuta. Seal võib olla nii probleeme hankemenetluses, ajaplaani täitmises, ebarealistlikes eesmärkides ja muus sarnases. Neljas soovitus ongi keskenduda projekti elluviimise perioodile ning mõtestada, kuidas ettevõte sellel perioodil toime tuleb.
Rohepööre on minu jaoks tasakaalu otsimine erinevate lahenduste juures, võttes arvesse toote kogu eluiga, mitte üksikuid momente selle jooksul.
Neljandaks, vali investeering, mis ei ole liiga suur sinu tänase ärimudeli mõistes. See tähendab, et peab olema eluliselt usutav, et ettevõte suudab pärast investeeringut saavutada tootmismahud ning tõendatud peab olema võimekus tasuda toetusprojekti omafinantseeringu osa. Selleks sobivad näiteks nii ettevõtte enda vabad käibevahendid kui ka panga või mõne ettevõtte poolt laenuandmise kinnituskiri. Toetus laekub tavaliselt pärast projekti elluviimist. See tähendab, et esmalt on vaja teha ise sada protsenti kuludest ja siis mõne kuu möödudes saab toetuse osa riigilt kätte.
Toetusprojekti elluviimine on alati risk, mille ettevõtja võtab. Sellega ei kaasne ainult võimalused, vaid ka kohustused, mida tuleb täita. Kuna reeglid on väga täpselt paika pandud, kuid eluliselt võib tekkida olukordi, kus projekti elluviimise esialgses plaanis on siiski vajalik teha muudatusi, siis minu viies soovitus oleks alljärgnev.
Viiendaks, suhtle EASi/KIKi/konsultandiga iga kavandatava muudatuse osas. Kui toetusotsus on käes, kuid algses plaanis on vaja teha muudatusi, siis kõige olulisem on avatult suhelda toetuse andjaga ning kooskõlastada muudatused. Eeltoodu on vaid väike osa nõuetest, mis taotlejale esitatakse.
Toetusprojekti elluviimine on alati risk, mille ettevõtja võtab. Sellega ei kaasne ainult võimalused, vaid ka kohustused, mida tuleb täita.
Päris palju on ülereguleerimist, mis osaliselt tuleb EList ja osaliselt toimub meil siin kohapeal Eestis. Eesmärk on positiivne, et tagada toetusrahade otstarbekas kasutamine. Samas usun, et tõlgendamine muutub aja jooksul tasakaalukamaks, kuna praegune menetlusprotsess on kulukas nii riigile kui ka ettevõtjale. Toetusi tasub julgelt kasutada, sest edukad on need ettevõtted, kes seda praeguses muutuste perioodis teevad.
Euroopa Liidu õigusloome on tasakaalu otsimine valikute vahel. Seda nii eeltoodud näidetes roheeesmärkide saavutamisel kui ka valikute vahel, mis muudavad paremaks just Eesti elu või mis aitavad tasakaalukalt edasi kogu Euroopat, sest ühtne ja tegus Euroopa on ka Eesti julgeoleku garantii.
Vaja on hoida Euroopa Liidu aluspõhimõtteid. Euroopa Parlament on koht, kus saavad kokku erinevate riikide esindajad, et arutada ühiseid teemasid ja otsustada ühiste eesmärkide üle. Praegu on aeg, kus Eesti on eestvedaja, et Euroopa märkaks julgeolekuohte, mis meid varitsevad, ning hoiaks fookuses väärtuspõhist geopoliitikat.
Juba on kõlanud hoiatused ELi parlamendi valimistesse sekkumise osas, kus vaenulik naaber püüab kõigutada meie demokraatlikke aluseid. Hoolimata püüdlustest valimiste tulemusi suunata, olen veendunud, et Eesti inimesed väärtustavad ja tunnetavad enda olulist rolli Euroopas ning mida enam inimesi valima läheb, seda tugevamaks muutub demokraatia.