Hanno Pevkur: meie olemegi NATO!

Arvamus
|
Hanno Pevkur
|
04.04.2024

Meie olemegi NATO!

Vaadates tagasi viimase aasta sündmustele, on selge, et rahvusvaheline julgeolekukeskkond on oluliselt muutunud. Eesti NATOga liitumine 2004.a. oli paljude õigete otsuste jada ja toonaste otsustajate meeletu pingutus, ent ka selge sõnum – Eesti kuulub lääne kultuuriruumi ja tsivilisatsioonide piiriks on Narva jõgi. Liitumisega võttis Eesti vastu selge välispoliitilise suuna panustada piirkondadesse, kus abi vajatakse. Oleme koos liitlastega osalenud missioonidel näiteks Iraagis, Afganistanis, Kosovos. Meie otsus oli ja on jätkuvalt kantud NATO vihmavarju olulisimast põhimõttest – üks kõigi, kõik ühe eest. Toonane valik on juba ennast õigustanud, sest Eesti osaleb aktiivselt NATO otsuste tegemisel, Eestis on alates 2014. aastast kohapeal liitlased ja alates 2017. aastast NATO lahingugrupp.

Viimase 20 aastaga on NATO läbi teinud drastilise muutuse. Kui 2000ndate alguses oli NATO fookus suunatud terroritõrjele, siis Venemaa agressiooni algus Ukrainas 2014. aastal on viinud NATO tagasi külma sõja aegse konventsionaalset hoiakut toetava planeerimise juurde. Seda kiirendas Venemaa täiemahuline ja brutaalne sisse marss Ukrainasse veebruaris 2022.

Paljuski Eesti eestvedamisel on paberile saanud NATO regionaalsed kaitseplaanid, kus Eesti kollektiivne kaitse on põhjalikult lahti kirjutatud ja seda harjutatakse läbi. Arenguruumi on veel – 2023. aastal panustasid 31 liitlasest vaid 11 oma kaitsesse vähemalt kaks protsenti SKT-st. Õnneks näeme muutust – selle aastaga lisandub 2%-klubisse pea kümme liitlast. Paraku on kolmandikul alliansi liikmetest ikka veel kaitsekulud madalamad kui kümme aastat tagasi ühiselt kokku lepitud. Ja see on suur probleem.

Eestil pole midagi häbeneda. Vastupidi – Ukraina toetamisel ning enda kaitsevõime arendamisel oleme nii NATOs kui ka maailmas esimeste hulgas. Meie suure panustamise toel 2023. aasta Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud kaitseplaanid on parimad, mida NATO on näinud alates külma sõja lõpust. Need plaanid tugevdavad veelgi Eesti ja teiste piiririikide julgeolekut, viies NATO heidutus hoiaku uuele tasemele.

Eesti julgeolek on tugevnenud ka tänu liitlaste kohalolekule meie pinnal. Eestis sõdurid on NATO sõdurid ning lisaks Eesti 43 700 suurusele sõjaajastruktuurile, on praegu püsivalt Eestis kokku üle 2000 liitlassõduri kolmest sõjaliselt tugevast riigist: Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja USA. Samuti panustab eFP-sse Island ning õhuturvet pakuvad kordamööda teisedki liitlased. Lisaks on Eesti kaitseks määratud Suurbritannia brigaad, kes töötab koos meie kaitseväelastega. Innovatsiooni ja koostöö vaimus oleme loonud kaitseväe diviisi, mille ülesanne on koordineerida ja läbi viia sõjalisi operatsioone koos liitlastega. Meie ühised plaanid ei ole varem olnud nii sisuliselt üles ehitatud kui täna.

Regiooni turvalisust tõstab loomulikult NATO laienemine Soome ja Rootsi. See muudab Baltikumi kaitsmise lihtsamaks ja suurendab seeläbi Eesti julgeolekut ning tekitab Venemaa jaoks põhimõttelise strateegilise dilemma.

Kokkuvõttes ei ole Eesti kaitse kunagi olnud paremini korraldatud kui praegu, sest meie olemegi NATO.

 


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt