Valime ambitsioonika arengutee ja viime Eesti SKP inimese kohta 10 aastaga 50 000 euroni.
Konvergentsil põhineva ühiskonna heaolu kasvu ajastu on läbi. Meil on ühiskonnana valik, kas jääme rahule juba saavutatuga – Eesti SKP inimese kohta turuhinnas on suurem kui Portugalil, peaaegu sama, mis Hispaanial ja vaid mõnevõrra maas Jaapanist või Itaaliast. See on arengutase, mida paljud maailmas kadestavad. Või, me vaatame juba saavutatust edasi ja seame uue ambitsioonika sihi, kuhu soovime kümne aastaga jõuda – kasvatada SKP inimese kohta 50 tuhande euroni.
Ka saavutatu hoidmine nõuab pingutust ega juhtu iseenesest. Uue mäetipu vallutamine eeldab aga ambitsiooni ja riskijulgust. Samasugust indu kui üheksakümnendatel või nullindatel – saavutada enam ja olla parim. Minu soov on näha kümne aasta pärast Eestit, mis valis ambitsioonika arengutee.
Heaolu kasvu võrrandis on kolm liiget: ettevõtlus, targad inimesed ja kapital. SKP arvestuses inimese kohta oleme ELs 16. kohal ja OECDs 25. kohal. Kui soovime jõuda Soome tasemele – mis on julge ja ambitsioonikas eesmärk – peame ka vastama kuidas sinna jõuame.
Heaolu kasvu toovad erasektori investeeringud
Heaolu kasvuks on olulisim erasektori kapitalimahukatel investeeringutel ja tehnoloogial (sh tehisarul) tuginev majandus. Meie võimekus järgmise kümnendi jooksul kasvatada ühiskonna heaolu sõltub väga palju sellest, kui edukad oleme puhta energia investeeringute tegemisel. Ilma piisavas koguses puhta energia pakkumiseta jääb Eesti arengutee seisma. Selleks, et 10 aastaga kasvaks Eesti SKP inimese kohta praeguselt ca 27 600 eurolt 50 000 euroni peab majanduse keskmine nominaalkasv ulatuma ca 6%-ni ja reaalkasv ca 4%-ni.
Uute, puhta energia tootmisvõimsuste ja uute tööstustarbijate lisandumisel on see kiirem kasv saavutatav. Kogu taastuvenergia potentsiaali realiseerimisel on võimalik enamgi. Näiteks toob Arenguseire rohepöörde trendide ja stsenaariumite raport välja, et iga rohelisse majandusse investeeritud euro toob tagasi 1,2 eurot. Rohelise majanduse vundamendiks on aga roheline energia.
Meie roheline elektrienergia tuleb eelkõige tuulest. Hinnanguliselt on meretuule potentsiaaliks 7 GW ja maismaal veel 6 GW täiendavalt juurde. Seda on neli korda enam võrreldes olemasoleva ja arendustes taastuvenergia tootmisvõimsusega. Kogupotentsiaali ärakasutamisel suudaksime me toota Eesti praegusest aastasest tarbimismahust (8,5 TWh) neli kuni viis korda enam energiat. Valitsuse kavandatud taastuvenergia vähempakkumised 4 TWh tuuleenergiat maismaal ja 4 TWh tuuleenergiat merel on esimene suur samm selle potentsiaali teostamiseks.
Puhas energia käivitab tehnoloogiamahuka ettevõtluse buumi
Üheks näiteks potentsiaalsete uute tarbijate seas on väga kiire kasvuga andmekeskused. Tehisaru järjest laiem kasutuselevõtt maailmas on hüppeliselt tõstmas vajadust andmekeskuste ning nende käitamiseks vajaliku rohelise energia järele.
NVIDIA, kes on maailmas liider tehisintellekti treenimiseks vajalike mikrokiipide tootmises, on hinnanud, et tehisintellekti arendamiseks ja kasutamiseks vajalike andmekeskuste maht kahekordistub järgmise viie aastaga – praeguselt ühelt triljonilt dollarilt kahele triljonile. See tähendab, et AI kiipidega seotud turu suurus kasvab väga kiiresti triljoni dollari jagu. Ilma rohelise energia olemasoluta on aga andmekeskuste keskkonnajalajälg plahvatuslikult kasvav ja seega vastuolus kliimaeesmärkidega.
Siit ka eesmärk: toome Eestisse vähemalt ühe viiest globaalsest tehnoloogiahiiust näiteks andmekeskuse näol. Andmekeskuste kohavalikul on kolm olulist kriteeriumit: klientide olemasolu nii avalikus- kui erasektoris (sh reguleeritud valdkonnad nagu finantssektor, tervishoid ja telekommunikatsioon), puhta energia olemasolu ja kasvuvõimalused. Eesti unikaalne konkurentsieelis on arenenud digiühiskond ning asjaolu, et andmekeskuste turul on ettevõttel kohustus hoida eurooplaste andmeid Euroopa Liidu pinnal – see teeb üheks võimalikuks sihtkohaks ka Eesti. Pakkudes piisavas koguses taastuvenergiat on Eestil võimalus saada osa sellest triljonilisest turukasvust.
Kaitsetööstus on järgneval kümnendil kindlasti üks kiiremini kasvavatest sektoritest globaalselt. Koostöös NATO ja Euroopa Liidu partneritega võiks olla Eesti ambitsioon arendada siin välja üks rahvusvaheline kaitsetööstuse murranguliste tehnoloogiate arenduskeskus. Eesti kaitsetööstuse sektor ise on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks kasvada kolm korda ca 450 miljoni eurose käibega majandusharuks, millest eksport moodustab 70%.
Seetõttu on oluline, et ka Eesti kaitsetööstus saaks Eesti rahvusvahelistes kaitsehangetes ja kaitsekoostöös osa tehnoloogiasiirdest läbi tööstuskoostöö hanke võitjatega ning kinnistades nii koha kaitsevaldkonna globaalses väärtusahelas. See on oluline nii julgeoleku kui innovatsiooni vaatenurgast. On aga vale arvata, et see on ainus sektor, mis investeeringuid ligi meelitab või kasvab.
Rakendusuuringute keskuse asutamisele eelnes põhjalik uuring, millistes valdkondades võiks Eestil olla eelis, kõrvutades meie ettevõtteid, nende kasvupotentsiaali ja ülikoolide võimekust globaalsete trendidega. Selle töö tulemusena koorus välja viis valdkonda – biorafineerimine, droonitehnoloogia, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogia ja terviseandmed.
Igas nimetatud valdkonnas on Eestis läbilöögivõimelisi ettevõtteid või ideid, mis asutajate ambitsioonikuse ja ettevõtlikkuse tulemusel aitavad saavutada eesmärki, et Eestis oleks aastaks 2030 viissada süvatehnoloogia ettevõtet (praegu on neid ca 120). Ravimiarenduse ja terviseandmete kasutamise valdkonnas on 2023. aasta ettevõttel Icosagen väga head eeldused panna oma valdkonnas veerema samasugune kasvupall kui omal ajal tegi Skype tehnoloogiasektoris.
Eesti on parim kodu tarkadele inimestele
Eesti rahvastik vananeb. Nii on arenguks oluline, et iga noor või siis karjääripööret tegev Eesti inimene saab hariduse või uued oskused, mis vastavad majanduse ja ühiskonna vajadustele. Niisamuti on oluline, et pakume Eestis maailma parimat elukeskkonda alustades puhtast loodusest, turvalisusest, maailmatasemel kooliharidusest ja lõpetades tipptasemel tervishoiuga ning avatud ühiskonnaga. Sedasi hoiame targad inimesed Eestis.
Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus ja Euroopa Liidu sinine kaart aitavad leida meile olulistes valdkondades kvalifitseeritud tööjõudu kui seda Eestis napib. Kuid on veel valdkondi, kus võime vajada tippspetsialiste ka kolmandatest riikidest. Olles avatud neile tippspetsialistidele, kes jagavad meie väärtusi ja aitavad leevendada inimeste puudust valdkondades, kus meil kohalikku kompetentsi ei ole või on seda ebapiisavalt, kindlustame me ühiskonna heaolu kasvu. Startup-viisa, e-residentsuse ja Work in Estonia programmidega jätkamine on oluline, et Eesti püsiks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena.
Tehisaru muudab järgneval kümnendil ühiskondade heaolu samaväärselt interneti kasutuselevõtuga. Tehisaru kasutamine tööriistana on globaalne konkurentsieelis nii era- kui avalikus sektoris, sest see aitab pakkuda tooteid ja teenuseid väiksema keskkonnajalajäljega, efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt, vabastades inimesed tööst, mille saab delegeerida masinale.
Selleks, et nende muutustega kaasa minna, peab iga Eesti inimene tundma ennast tehnoloogiavaldkonnas koduselt ja turvaliselt. Eesti huvides on kujundada Euroopa Liidu tehisaru strateegia, mis algab vajalikust digitaristust ning ulatub võimaldava ja eetilise regulatsioonini. Euroopa Liidu konkurentsivõime aluseks on senisest suurem ühispingutus tehisaruga seotud regulatsioonide ja tegevuste jõustamises, mis toetab innovatsiooni.
Heaolu kasv ei sünni ilma kapitalita
Esimest korda Eesti vabariigi üle saja-aastases ajaloos on meil kogunenud rahvuslikku kapitali hulgal, mis võimaldab rahastada globaalse haardega äriideid, innovatsiooni või süvatehnoloogiat. Rahvusliku kapitali sünni taga on Eesti ettevõtjate edukad müügitehingud, tugev ja kasvav iduettevõtluse ökosüsteem ning taas kasvavad pensionifondid. Põlvkonnavahetus ettevõtete omanikeringis loob lähiaastatel nii uut vabanevat kapitali kui uut ambitsiooni. Rahvuslik kapital on eelduseks, et siia tuleb rahvusvaheline kapital. Seda seost kinnitab nii meie endi kui teiste riikide kogemus.
Venemaast lähtuva sõjaohu tõttu on Euroopa ja eelkõige piiririikide investeerimiskindlus Euroopa ühine huvi. Tagamaks Euroopa Liidu riikides võrdsed võimalused heaolu kasvuks ja suurendamaks investeerimiskindlust kogu ühisturul, on oluline suurendada koostöös rahvusvaheliste arengupankadega (EIB, NIB, EBRD, jt) Euroopa Liidu piiririikides konkurentsivõimelise hinnaga kapitali pakkumist.
Tugev Euroopa on Eesti huvides. Euroopa Liidu mõjukus vastab meie majanduslikule kaalule ja rahvaarvule vaid siis, kui oleme strateegiliselt sõltumatud ja saame teha ise oma valikuid tehnoloogias, innovatsioonis ja tarneahelates. Riigiabi küsimus on konkurentsi küsimus. Eesti huvides on ranged riigiabi reegleid, sest väikeriigina oleme konkurentsivõimelisemad vabaturul. Meile on oluline, et tehnoloogiainvesteeringute ja innovatsiooni soodustamiseks peab senisest enam Euroopa Liidu riigiabi tulema kesksest fondist, mitte liikmesriigi eelarvest. Nii ei sõltuks abi pakkumise võimekus riigi majanduse suurusest, vaid taotleva ettevõtte sisulisest kvaliteedist.
Eesti on meie oma riik
Ka riigi teenustel ja suhtluse korraldusel kodanike ja ettevõtetega on Eesti järgmises eduloos kandev roll. Juba alustatud eelarvererevisjon annab võimaluse hinnata millised riigi pakutavad teenused on endiselt vajalikud, õiges mahus ja kes on teenuse omanik. Eelarve ära kulutamine aasta lõpukuudel on eelkõige hoiaku ja harjumuse muutmise küsimus.
Sama kehtib ametite suhtluse kohta ettevõtjatega – uut väärtust ja maksutahet loome siis, kui ametitel on ennekõike nõuandev ja kaasaaitav roll. Meil on palju andmeid ja palju ruumi nende andmete suuremaks kasutamiseks otsuste tegemisel ja halduskoorma vähendamisel läbi andmekogude suurema ristkasutuse, andmekaitse põhimõtteid riivamata. Nii kasvab inimeste omanikutunne – Eesti on meie oma riik.
Ettevõtjate ja investorite valmisolek investeerida on jätkuvalt olemas ja raha ega meie asukoht ei ole takistus. Edu määrab meie enda oskus majandust läbivalt digitaliseerida, kasutada tehisaru tööriistana, investeerida innovatsiooni ja keskkonnasõbralikku majandusse, kasvatada usaldust kodanike ja riigi vahel. Ning olulisimana, omada ambitsiooni, et saavutada enamat, kui oskame täna, ja näha muutustes võimalust.