Läinud esmaspäeval, 22. jaanuaril algas Eestis midagi nii erandlikku nagu streik. Õpetajad on välja kuulutanud tööseisaku, mille eesmärk on saavutada 2027. aastaks palgatõus, mis vastaks 120% Eesti keskmisest.
Palk tõusnud 40%
Olen minagi seisukohal, et õpetajad peavad saama oma töö eest väärilist tasu. Valitsus on teinud pingutusi, et õpetajate sissetulekut suurendada ja äärmiselt pingelises eelarveseisus lisaraha leida. 2023. aastal tõusis õpetajate palk 24% ning ka tänavu on õpetajad pea ainsad riigitöötajad, kelle arvestuslik keskmine palk tõuseb 5,7% ehk 2164 euroni kuus ning alampalk 3,1% ehk 1803 euroni kuus.
Eesti suunab sel aastal haridusele 6,2 protsenti SKP-st, mis on ligi 30 protsenti rohkem Euroopa Liidu keskmisest.
Õpetajate palk on viimasel viiel aastal kasvanud 40%. Lisaks kaob 2025. aastal maksuküür, mis suurendab õpetajate sissetulekuid saja euro võrra kuus. Teisalt ei saa mööda vaadata faktist, et nii Eestis kui ka maailmas on väga keerulised ajad ning see seab oma piirid.
Haridusse 6,2% SKP-st
Eesti riik investeerib haridusse eeskujulikult. Kui Euroopa Liidu riigid keskmiselt investeerivad haridusse 4,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis Eesti suunab sel aastal haridusele 6,2 protsenti SKP-st, mis on ligi 30 protsenti rohkem kui Euroopa Liidu keskmine. Oleme selle numbriga Euroopa Liidus esirinnas.
Aga kuidas me seda raha kasutame? Kas peame sellega üleval pooltühje koolimaju või suuname selle õpetajate palkadesse? Selleks, et haridusele suunatav raha jõuaks rohkem õpetajate palkadesse, tuleb teha reforme. Võtmetähtsusega on siin koolivõrgu korrastamine, milles on oluline roll ka kohalikel omavalitsustel.
Statistika kinnitab, et nendes omavalitsustes, kus on korrastatud koolivõrk, saab maksta õpetajatele kõrgemat palka. Meil on häid näiteid omavalitsustest, kus õpetajate palk on juba rohkem kui 120–130% riigi keskmisest. Harjumaal näiteks Jõelähtme, Saku ja Harku vallas ning Maardus ja Keila linnas. Jõelähtme vallas on õpetaja palk 130,9% Eesti keskmisest, Saku vallas 127,2%, Maardu linnas 126,7%, Keilas 124% ning Harku vallas 121,3%. Need omavalitsused on oma koolivõrgu korda teinud.
Murekoht on Tallinna tegevus. Riik eraldab 2024. aastal Tallinnale põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate palkadeks 121 miljonit, arvestuse aluseks on õpetajate 3470 ametikohta. Haridussilma andmete alusel maksis Tallinn 2023. aasta septembris palka 3166 õpetaja ametikohale, so 8,76% vähemale ametikohale kui riik Tallinnale maksab. See tähendab, et Tallinna linnavalitsus jätab koolidele edastamata 304 õpetaja ametikoha palga. Seda võiks usinasti meeleavaldustel osalev pealinna linnapea põhjendada.
Reformid, reformid…
Võti on reformides, mida ei saa enam edasi lükata. Alustame juba täna. Lisaks on reformierakond juba ka teinud mitte ainult õpetajatele, vaid kõikidele keskmist palka teenivatele inimestele otsuse, et kaob astmeline tulumaks. 2025. aastast kaob reformierakonna eestvedamisel maksuküür, mis jätab samuti õpetajatele rohkem raha kätte: 1803 eurot kuus teenivale õpetajale jätab maksuküüru kaotamine aastas 912 eurot rohkem kätte.
Keskmise ehk 2164-eurose kuupalgaga õpetajale jätab maksuküüru kaotamine aastas 1344 eurot rohkem kätte. Kokkuvõtteks tuleb alustada reformidest, mis lahendaksid suurema hulga probleeme. Ka palgamure.