Usun, et aastane kultuuripidu annab meile kõigile, noortele ja vanadele Tartu sõpradele, ekstra põhjuse tulla kokku just Tartusse ja Lõuna-Eestisse, et meie ühisest kultuuririkkusest osa saada, kirjutas Eesti kultuuriminister Heidy Purga.
Tartul on minu südames eriline koht ning see eriline linn on minu isiklikus kujunemisloos pakkunud uskumatult ilusaid hetki. Sarnaseid oma Tartu hetki on kindlasti paljudel eestlastel, kelle eludes on see linn pakkunud nii haridust kui ka kultuurialaseid kogemusi.
Meie kultuuri on võimatu ilma Tartuta ette kujutada. Seda enam on mul hea meel, et 2024. aastal on Tartu ühena kolmest Euroopa linnast kandmas Euroopa kultuuripealinna tiitlit, et Tartu vaimustavast vaimsusest saaks teada ka need, kellel seni oma isiklikku Tartu puudutust veel pole. See on tervele Eestile oluline sündmus. Usun, et aastane kultuuripidu annab meile kõigile, noortele ja vanadele Tartu sõpradele, ekstra põhjuse tulla kokku just Tartusse ja Lõuna-Eestisse, et meie ühisest kultuuririkkusest osa saada.
Mul on hea meel, et Tartu 2024 loovkontseptsiooniks on saanud Berk Vaheri välja pakutud „Ellujäämise kunstid“, mille alla koondunult sünnib aukartust äratavalt palju sündmusi. See on luuüdini puudutav moto, mille sügav ja avara tõlgendusvõimalusega tähendusväli on ajas muutunud aina päevakajalisemaks. Ootan suure põnevusega, mil moel selle juhtmõtte alla koondunud kõrgetasemeline programm aasta jooksul tervikuks saab ning kuidas erinevad loojad nii meilt kui mujalt seda erineval viisil interpreteerivad.
Me võime täiesti kindlad olla, et Lõuna-Eesti sügavusest vermitud kultuur on miski, mis ei jäta inimesi külmaks. Heaks näiteks on filmi „Savvusanna sõsarad“ erakordne üleilmne edu, mis on avanud teistelegi rahvastele ukse meie traditsioonidesse. Huvi suitsusaunakultuuri vastu on kasvanud tänu kõikide mandrite filmifestivalidele ja sadadele veebiväljaannetele ning ajakirjadele, mis on avaldanud filmist arvustusi ning intervjuusid filmi autoritega. Seda kõike poleks juhtunud kui meil pole oma juuri austavaid loojaid, nagu režissöör Anna Hints, kes on terve möödunud aasta jooksul olnud justkui Tartu 2024 erisaadik. Anna on väsimatult mööda maailma rännanud ning näidanud oma filmiga missugune vägi on eestimaalastes, kes suitsusauna kaitsvas hämaruses oma hinge ja keha puhastavad.
Juba aastaid on sama väsimatult ümber ilma reise teinud ka meie muusikud nagu näiteks Mari Kalkun, keda märkas omas vallas suurimaid plaadifirmasid Real World Records või suurtel muusikafestivalidel rahvast tantsima pannud Trad.Attack!. Kirjanduses on üleilmseid lugejaid leidnud poetess Kristiina Ehini õrn looming. Nüüd on loodetavasti ees üks aasta, kui kõik need autorid saavad ehk rohkem viibida kodus ja ise võõrustada oma laias ilmas tekkinud sõpru.
Siin ka väike üleskutse – kel veel oma sõber Tartusse kutsumata, siis praegu on veel viimane aeg seda teha. Mingem nendega ühisele jalutuskäigule ja vaadakem, kui värvikirevaks on terve põlvkond üliägedaid tänavakunstnikke teinud selle linna seinad, elektrikapid ja Emajõe-äärsed kaldad. Avastagem koos Lõuna-Eesti elavat kultuuri, sest sel aastal on meil kõigil võimalus kogeda, missuguse kultuuririkka keskkonna sees me elame.
Ka mulle on see aasta täis võimalus tihendada riikideülest kultuurikoostööd. Mul on väga hea meel, et kultuuripealinna avaüritusele on kohal Soome kultuuri- ja teadusminister Sari Multala, Läti kultuuriminister Agnese Logina, Leedu kultuuriminister Simonas Kairys, Poola kultuuri- ja rahvuspärandiministeeriumi asekantsler Marta Cienkowska ning veebi vahendusel meie koosolekutel osalev Ukraina kultuuriminister Rostõslav Karandjejev.
Me tuleme siin kokku, et veelgi tihendada meie regiooniülest koostööd. Koos kolleegidega arutame näiteks Balti riikide ja Soome kultuurialast koostööd ning jagame, kuidas ühiselt toetada Ukrainat kultuuriväärtuste kaitsmisel ja Euroopa Liiduga ühinemisel. Ühiselt soovime me kõik koos liikuda ka selgete sammudega aina enam keskkonnast hooliva kultuurikorralduse suunal. Olen kindel, et sisuka koostöö kaudu saame aidata ka meie loojate loomingut laia maailma viia ning suudame kutsuda meie regiooni rohkem heast kultuurist huvitatud külalisi.
Aasta jooksul on kultuuripealinna raames Tartut külastamas veel ka teised Euroopa kultuuriministrid, mille üle on mul hea meel. See annab lootust, et heade mõtetega laetud linnast sünnivad pikemaajalist head mõju omavad kultuurialased algatused.
Minu siiras ja suur tänu kõigile, kes on Euroopa kultuuripealinna tegevustesse panustanud, nii Tartu 2024 sihtasutuse meeskonnale kui ka nendele sadadele projektide korraldajatele, tänu kellele laotub sel aastal üle terve Lõuna-Eesti üks suur ja kirju kultuuritekk. Ilma kõikide projektide eestvedajate, kunstnike, loojate ja Lõuna-Eesti omavalitsuste ühise panuseta ei oleks see suursündmus võimalik.
Loodetavasti saab palju tänavu sündivast loovusest heaks seemneks, et tuleviku Lõuna-Eesti võiks olla veduriks nutika ja keskkonnast hooliva loomemajanduse edendamisel ning Tartu rikas kultuurielu uute eriliste hetkede sünnipaigaks.