Investeeringud arengusse
Eesti tööjõukulud on jõudnud tasemele, kus investeeringud tehnoloogiasse, sh digitaliseerimisse, robootikasse ja tehisaru kui tööriista kasutusse on konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvatamiseks saanud baasvajaduseks. Tehisaru on ühe, kuid väga mõjuvõimsa tööriistana toomas murrangulisi muutusi ja tohutid võimalusi protsesside ja töökorralduse tõhustamiseks, vabastades inimese aja tehnoloogia abil seal, kus masinal on eelis. Juhtide olulisim väljakutse ja võimalus on sellise organisatsiooni- ja juhtimiskultuuri loomises, mis soosib uue tööriistakasti loomingulist kasutamist organisatsiooni igal tasandil.
Kuidas meie tööstusel investeeringutega arengusse läheb? AIRE (AI and Robotics Estonia) nõuandva kogu liikmena näen väga ägedaid Eesti ettevõtteid, mis investeerivad tehnoloogiasse, et tehisaru ja robootika abil tõsta oma konkurentsivõimet. Näiteks viimases voorus oli kolm ettevõtet väga erineva suuruse, vanuse ja tegevusvaldkonnaga, kuid neid ühendas soov kasutada masinnägemist ja tehisaru kvaliteedikontrolli efektiivsuse tõstmiseks. Nii olid minu jaoks kõik need tööstusettevõtted ühtlasi ka tehnoloogiaettevõtted.
Ekspordivõimele hinnangu andmiseks on pöördelisel ajal majanduses oluline vaadata pealkirjast sügavamale – miks on üldnäitaja kujunenud just selliseks? Ehkki novembri väliskaubanduse statistika näitas ekspordi 12%-st langust aastatagusega võrreldes, siis peamiseks mõjutajaks oli mineraalsete toodete ekspordi kukkumine, mis andis umbes kaks kolmandikku aastasest kaubaekspordi vähenemisest. Mineraalsete toodete ekspordi langus räägib aga vähe majanduse konkurentsivõimest.
Kindlasti peegeldab ekspordi dünaamika meie peamiste kaubanduspartnerite majanduste nõrka seisu. Näiteks puitmajade puhul on müük Skandinaaviasse kukkunud sealsete majanduste nõrkuse tõttu, kuid teistel sihtturgudel on õnnestunud ka uusi võimalusi leida. Turgude vahetus nõuab tööd ja aega. Fakt, et meie ettevõtted on seda üha enam tegemas, kinnitab sektori konkurentsi- ja kohanemisvõimet, mitte selle puudumist.
Tervikvaates on oluline ka teenuste eksport, mis möödunud aasta üheteistkümne kuu kokkuvõttes võrreldes 2022. aasta sama perioodiga kasvas, ehkki viimased kuud näitasid langust. Siiski on teenuste osatähtsus koguekspordis kasvanud. See näitab struktuurseid muutusi meie majanduses kõrgema lisandväärtuse suunas.
Niisamuti on oluline, et ettevõtted saaksid jätkuvalt Eestisse tuua neid erialaspetsialiste, keda meil endal napib. Kvalifitseeritud töötajate puudus ei ole kuhugi kadunud ega kao, sest majanduses on üleilmselt murranguliste muutuste aeg. Nõudluspõhine kokkulepe erasektoriga näiteks inseneeria valdkonna oskustega töötajate koolitamiseks nii kõrg-, rakendus- kui ametikoolides on üks võimalus kuidas haridussüsteem saab paremini vastata tööturu vajadustele.
Ning lõpetuseks: konkurentsivõimelise tööstuse arenguks on vajalik piisavas koguses puhta energia olemasolu stabiilse ja konkurentsivõimelise hinnaga. Seetõttu on oluline selge ajakava taastuvenergia 2030 eesmärgi saavutamiseks koos taastuvenergia oksjonitega, mille tingimused jagavad õiglaselt riski ja tulu investorite ning riigi ehk maksumaksja vahel. Kogu maismaa- kui meretuuleparkide potentsiaali ärakasutamine tähendaks enam kui paarikümnemiljardilist investeeringut Eesti majandusse. Kuid see eeldab ka samaaegset tööd meelitamaks Eestisse juba olemasolevale tööstusele lisaks energiamahukat tehnoloogiatööstust maailma tippnimede seast. Ka need investeeringud ulatuvad Soome, Rootsi või Iirimaa näitel miljarditesse.