Muutused kliimavaldkonnas on reaalsus. Kuus arenguhüpet, kuidas võtta Eestile maksimum.
Viimaste aastate teravad kriisid, sõda meie kõrval, rasked majandusolud, suured laenuintressid ja aastakümnete suurim, ehkki nüüdseks taandunud inflatsioon on löönud teravalt meie turvatunde pihta. Arusaadavalt oodatakse valitsuselt selles olukorras selget plaani.
Plaane, arengukavasid ja eesmärke on samas palju ja tuleb ikka juurde. Üks parem teisest. Soovimata olla liiga irooniline – plaani tegemine aitab igal juhul tegevust läbi mõelda ja tulemusele jõuda – tahan kirjeldada konkreetseid tegusid, millega juba täna aitame Eesti konkurentsivõimet suurendada ja Eesti inimestel jõukamaks saada.
Kliimaministeerium tegutseb majanduse ja looduse kohtumiskohas. Just seal, kus muutused tänapäeva maailmas on kõige kiiremad.
Kliimateemad, eluslooduse kaitse, saastamise vähendamine – kõik need on paratamatu osa tulevikumajandusest. Teisiti pole enam võimalik. Suur muutus sünnib Eestitagi, ent kui ise venima jääme, oleks meie osaks vaid õnnetult vaadata teiste riikide tagatulesid.
Et see ei juhtuks, on meil töös loodussõbraliku kasvu plaan: suured lahendused, milleta Eesti majandus löögile ei pääse ega meie inimesi rikkamaks tee.
1. Puhas ja konkurentsivõimelise hinnaga elekter
Puhas ja odav energia on eeldus, milleta pole lisandväärtust ega eksporti. Just neist tuleb Eesti rikkus.
Keskmine elektri hind ettevõtetele oli Eestis 2023. aastal 15,7 senti kWh kohta. See on 25% odavam kui Euroopa Liidu keskmine (20,1 senti kWh). Sellega olime EL-is odavuselt üheksandal kohal. Ent peame suutma paremini! Miks? Soomes ja Rootsis, meie põhiturgudel, kus soovime oma toodangut müüa, oli elekter Euroopa odavaim. Et olla seal konkurentsis, on meil väga kiire.
Investoritele ja klientidele on järjest olulisem, et tarbitud elekter oleks CO₂-vaba ja vähendaks ettevõtete keskkonnajalajälge. Meil, varem Euroopa ühe saastavaima elektriga riigil, on siingi väga kiire.
Seetõttu olemegi järsult kiirendanud puhta energia jõudmist meie võrku. Juba täna võib öelda, et ligi 15 aastat kestnud ootus on asendunud kodumaise elektritootmise ehitamise buumiga.
Kui 2023. aastal tuli turule 50 MW uusi tuuleenergia võimsusi, lisandub sel aastal 325 MW. Kahe aastaga lisame nii rohkem, kui on kogu varasem Eesti tuuleenergia tootmise võimsus kokku. Lõpuks kaovad riigikaitse huvides ehitistele kehtestatud kõrguspiirangud, oluliselt oleme kiirendanud planeerimismenetlusi. Tänu sellele lisandub 2025. aastast 400–500 MW tuuleenergia tootmise võimsusi igal aastal.
Et seda veelgi kiirendada, anname lähiajal soodsale ja puhtale energiale lisahoogu uue vähempakkumisega, mis muu hulgas loob võimaluse Eestisse esimese meretuulepargi ehitamiseks. See peaks hakkama elektrit tootma hiljemalt 2032. aastal.
Muidugi pole see kõik. Energeetika on tervik ja vajab süsteemset lähenemist. Sellepärast vastame lähiajal tegudega õigustatud küsimustele juhitavatest võimsustest, salvestusest, tuumaenergiast, võrkudest ning ühendame meid lahti vaenuliku Venemaa elektrivõrgust. Loome salvestusturu jaoks vajalikud reeglid. Elering kuulutab välja sagedusreservi hanke, mis soodustab kuni 300 MW uute juhitavate võimsuste arendamist. Peatselt algatab valitsus Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riikliku eriplaneeringu. 2032. aastal peab valmima Eesti-Läti merekaabel. Valminud on põhjalik raport tuumaenergeetika debati uuele tasemele viimiseks.
Neist sammudest saavad lähtuda energiatootjad ning need, kelle missioon on siia tuua uusi tootmisi ja teenuseid.
Võttes kokku: energeetika annab lähikümnenditel palju särtsu Eesti elu edasiviimiseks.
2. Vähem bürokraatiat ja aegunud piiranguid
Looduskeskkond vajab kaitset. Selleks ja Euroopa Liidu siseturu kaitseks on riigil vaja kehtestada reegleid ja piiranguid. Et need ei hakkaks ettevõtlust asjatult takistama, käivitasime keskkonnalubade ja keskkonnamõju hindamiste reformi. Sellel on kaks eesmärki.
Esiteks, vähendada ettevõtete koormust keskkonnalubade taotlemisel 2025. aastaks 25%. Kus saab, seal asendame tegevusloa taotlemise tegevusteatise esitamisega. Vähendame vajalike dokumentide hulka, lihtsustame aruandlust ja menetlusi.
Teiseks reformime keskkonnamõju hindamise protsessi nii, et see on võimalik läbi viia kaks korda kiiremini.
Piirame ka piiranguid. Loodusväärtuste ja liikide kaitseks on paratamatult vaja kehtestada uusi piiranguid, tihti ka rangeid. Ent ettevõtted ja maaomanikud vajavad kindlust, et sellega ei minda liiale. Teeme ettepanekud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmiseks, kus peale paljude elurikkust toetavate muutuste paneme paika piirid, kui palju rangeid piiranguid Eestisse mahub. Oleme juba mitmekordistanud vahendeid looduskaitsealuste maade riigile tagasi ostmiseks ning otsime võimalusi piirangute talumise hüvitisi suurendada.
3. Uute investeeringute toetamine
Eesti vajab uusi investeeringuid. Kliimasõbraliku tehnoloogiaga tööstuse pärast, mis loodusvarasid targalt ja senisest rohkem väärindab, on riikide vahel ülitihe konkurents. Kliimaministeerium teeb uute investeeringute nimel kolm praktilist muudatust.
Esiteks esitame valitsusele ettepaneku, et kliima- ja keskkonnasõbralikku tehnoloogiat saaks tootmises katsetada ja kasutusele võtta lihtsalt ja kohe. Praegu on selleks vaja läbida täismahus loamenetlus, mis teeb niigi pika ja rahamahuka ettevõtmise veel raskemaks.
Teiseks, veel sel aastal käivitame uue toetusfondi suurinvesteeringutele, mis suurendavad materjalide ringlussevõttu või loovad Eesti loodusressurssidele suuremat lisandväärtust.
Kolmandaks, juba sel suvel hakkame toetama ettevõtete energiaefektiivsemale tehnoloogiale üleminekut. Selleks on 35 miljonit eurot.
4. Puidu- ja ehitussektori uus tase
Puidusektori peamised eksporditurud on madalseisus, kogu sektoril on keeruline aeg. Kuna raiemahud pikas plaanis vähenevad, peame olema oma ressursside kasutamises targemad ja saavutama suurema lisandväärtuse.
Koostöös RMK-ga oleme teinud otsused meie puidu suuremaks Eestis väärindamiseks. Selle aasta algusest ei saa RMK-st enam kestvuslepingutega osta puitu ekspordiks. Puit tuleb kasutada Eestis, see parandab siin ressursi kättesaadavust. Otsime ka lahendusi puidukeemia ettevõtetele puidu kättesaadavuse kindluse andmiseks.
Valitsus on otsustanud eelistada avaliku sektori hoonete ehitamisel alati kui võimalik just puitu. Hea näide on Loodusmaja, mida juba ehitatakse. Vanade betoonhoonete remontimise asemel ehitame sama raha eest uue puidust energiaefektiivse hoone, mis saab olla eeskujuks järgmistele avaliku ja erasektori projektidele.
Kõige tähtsam: korterelamute ja eramute renoveerimisse suuname tänavu 160 miljonit eurot, mis annab ehitussektorile tugeva tõuke. Eesmärk on minna järk-järgult üle tehaselisele renoveerimisele, mis annab innovatiivset tööd meie ehitussektorile ja puidutööstusele, on ühistutele kiirem ja lihtsam ning tagab parema kvaliteedi. See on tehnoloogia, millel on suur potentsiaal saada Eesti edulooks piiri taga olukorras, kus suur osa Euroopa hoonetest vajab kiiret renoveerimist.
5. Avaliku sektori investeeringute kiirendamine
Majanduse madalseisus peab avalik sektor investeerima nii palju kui võimalik. Kliimaministeeriumi valdkondades seda ka teeme. Järgmised neli aastat toovad kliimasõbralikesse transpordivõimalustesse seninägematu arengu. Rail Balticu põhitrassi ehitusse investeerime 2024. aastal 216 miljonit eurot. Teen valitsusele ettepaneku ehituse rahastamist veelgi kiirendada, et ettenähtud raha jõuaks võimalikult kiiresti majandusse. Eesti-sisese raudtee elektrile viimiseks ja kiiruse suurendamiseks lisandub nelja aasta jooksul 55 miljonit eurot.
Ühistranspordi ja kergliikluse võimaluste suuremaks kasutamiseks investeerime nii ühistransporditaristu parandamiseks, rongide sõidugraafikute tihendamiseks kui ka kergliiklusteede rajamiseks kokku 166 miljonit eurot.
Taastuvenergia kasutuselevõtu toetuseks investeerib kliimaministeerium 2024.–2027. aastal 155 miljonit eurot. Panustame nii elektrivõrkude tugevdamisse kui ka uute liitumisvõimsuste väljaehitamisse. Näiteks on Elektrilevi saanud 36 miljonit lisaeurot elektrivõrkude tugevdamiseks. 9,6 miljoniga toetame salvestusvõime arendamist ning 9,1 miljoniga taastuvenergia lahendusi tööstusaladel. Toetame kaugkütte üleviimist taastuvkütustele.
Ettevõtteid ning omavalitsusi toetame jäätmereformi käigus kokku 111 miljoni euroga.
Kõik need sammud aitavad Eesti ettevõtetel raske aja üle elada ja majandust kasvatada meie majandusruumis, kus väiksem keskkonnajalajälg on ilmselge konkurentsieelis.
6. Tulevikumaavarade tark kasutus
Eesti maapõu peidab palju tulevikumajandusele hädavajalikku alustades muldmetallidest ja fosforiidist ning lõpetades teiste metallide ja kullaga. Eesti aluskorras võib esialgsetel andmetel olla umbes pool miljardit tonni rauamaaki. Aru-Lõuna endisel karjäärialal uurime võimalusi säästlikult ja keskkonda hoides väärindada fosforiiti – vaid sel üsna kitsal alal on seda esialgsetel hinnangute kohaselt praeguste turuhindade juures 5,6 miljardi euro eest.
Ajal, kui kogu Euroopal on neid kriitilisi tulevikumaavarasid teravalt puudu, võib sellest valdkonnast saada meie rahvusliku rikkuse kasvataja.
Eesti geoloogiateenistus uurib meil leiduvaid varusid põhjalikult. Muu hulgas peaks uuring selgitama, kas siinsest fosforiidist toodetud fosforhapet oleks võimalik puhastada määrani, et seda saaks kasutada elektriautotööstuses LFP (liitium-raud-fosfaat) tüüpi akude tootmiseks. Selliseid akusid on kõikidest elektriautode akudest juba 52% ja nende osakaal kasvab.
Uute maavarade kasutuselevõtt peab mõistagi säästma keskkonda ning edendama majandust. Et tulevikumaavarade kaevandamise korral jääks võitjaks kogu Eesti rahvas, viime veel sel aastal valitsusse ja riigikogule otsustamiseks kontsessioonimehhanismi, mis tagaks võimalikust majandamisest Eesti rahvale maksimaalse hüve loodust ja ümbruskonda hoidval viisil.
Kokkuvõtteks. Kui need sammud on tehtud, suureneb Eesti konkurentsivõime oluliselt. Loomulikult pole me nii uhked, et arvata oma pakutut ilma aruteluta parimaks – vastupidi, heameelega debateerime ja argumentide paremusel kohendame oma arusaama. Parimad lahendused sünnivad koostöös. Nii ka kliimaseaduse puhul, mis saab lähikümnendite kliimapoliitika raamiks.
Oleme riigi ja rahvana korda saatnud suure ime, tulles süngest punaviletsusajast ning olles nüüdseks kogutoodangu ja ostujõu poolest tõusnud Itaalia, Hispaania ja isegi Jaapaniga ühte vahemikku. Olen aga kindel, et nõustute minuga: see ei saa olla meie viimane sõna. Et teha järgmine arenguspurt, selle nimel pingutamegi.
Kuidas jõudsime maailma parima elukeskkonnaga ning kõige konkurentsivõimelisemate riikide etteotsa – see oleks miski, mida meil kõigil kõrges eas, lebades targalt renoveeritud ahjul, oleks tore meenutada.