Möödunud aasta oli ühtaegu tegus ja tormine. Märtsis toimusid parlamendivalimised ja pärast seda tuli kokku riigikogu 15. koosseis. Tänu Lõuna-Eesti inimeste toele on minulgi au sinna kuuluda. Paraku tuleb nentida, et töö meie parlamendi praeguses koosseisus erineb paljuski tööst selle eelnevates koosseisudes.
Kuna opositsioonierakonnad ei jäänud oma valimistulemusega rahule, püüdsid nad teha kõik endast oleneva, et riigikogu tööd võimalikult palju takistada. Parlamendi töö sihilik takistamine algas kevadel ja jätkus sügisel, mil opositsioon üritas nurjata 2024. aasta eelarve vastuvõtmist eesmärgiga kutsuda esile erakorralised riigikogu valimised.
Riik ei saa aga nii toimida, et kui mõni erakond ei jää oma valimistulemusega rahule, püüab ta kutsuda esile uued valimised. Nõnda ei oleks üldse võimalik riiki stabiilselt juhtida, rääkimata pikaajaliste plaanide tegemisest.
Ka jääb mulle arusaamatuks opositsiooni soov takistada 2024. aasta riigieelarve vastu võtmist. Minu arvates on tegemist hea eelarvega. Toon paar näidet.
Selle aasta riigieelarve, aga ka järgmise nelja aasta eelarvestrateegia fookuses on Eesti riigikaitse – nii sõjaline kui ka üleüldine julgeolek. Selleks, et veenda investoreid siia raha paigutama, tuleb investeerida meie kaitsevõimesse. Ka Eesti ettevõtjatele tekitab ebakindlust Ukrainas toimuv sõda. Seda ebakindlust saab leevendada kaitsevõimet tugevdades.
Eesti riigi kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolm protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust ehk on 3,2 protsenti. See tähendab, et ühe aastaga panustame riigikaitsesse 1,3 miljardit eurot ning nelja aastaga 5,6 miljardit eurot.
Palju teretulnud muudatusi leiab aset sotsiaalvaldkonnas. 2024. aastal prognoositakse pensionide kasvuks ligikaudu 11 protsenti. See tähendab, et aprillis peaks keskmine vanaduspension tõusma 776 euroni.
Alates 1. jaanuarist kahekordistus seniselt sajalt eurolt kahesaja euroni elatisabi, mida makstakse lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem seda ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus.
Aastatel 2024–2027 eraldab riik taotlusvooru kaudu heategevusfondidele 5 miljonit eurot aastas, et toetada harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi.
Oluline on ka hooldereform, mille riik käivitas eelmisel aastal, et pakkuda tuge hooldekodukohta vajavatele inimestele ja nende lähedastele.
Nagu iga teinegi suur ümberkorraldus, on ka hooldereform tekitanud palju emotsioone ja pälvinud kohati ka kriitikat, kuid usun, et see teenib õiget eesmärki. Ja kui ajapikku saab kusagil midagi parandada, siis seda ka tehakse.
Juba sel aastal suunab riik hooldereformiga kohalike omavalitsuste tulubaasi 59,4 miljonit eurot, et omavalitsused saaksid paremini toetada hooldusteenuste osutamist ning tagada inimestele kvaliteetset abi. Lisaks sellele saab koduteenuste arendamine juurde 13 miljonit eurot ja aprillist on võimalik omavalitsustel taotleda Euroopa sotsiaalfondist toetust teenusemajade rajamiseks. Kokku on taotlusvoorus 26,1 miljonit eurot.
Kultuurivaldkonnas toetab riik Eestis toimuvaid rahvusvahelisi suurvõistlusi täiendavalt 3 miljoni euroga aastas. See toetus mõjutab kindlasti positiivselt ka Lõuna-Eestis peetavaid suurvõistlusi.
Palju kõneainet on pakkunud ka õpetajate palgaga seonduv. Siinkohal on esmalt oluline märkida, et riigitöötajatest on õpetajad ainsad, kelle palk tänavu tõuseb.
Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. aasta eelarves ette nähtud 561,9 miljonit eurot, mis kasvab 25 miljoni euro võrra. Lisaks sai õpetajate palgafond täiendavalt juurde 8 miljonit eurot. Samuti toetab riik esimest korda tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste, eraldades nende lähtetoetuseks kokku 3,7 miljonit eurot.
Pedagoogide alampalk on tõusnud üsna stabiilselt ja kui majanduses läheb seis paremaks, kiireneb ka palgakasv. Võrreldes Lõuna-Eesti maakondade õpetajate keskmist palka maakonna keskmisega, on hea meel tõdeda, et meie piirkonnas on see tublisti üle 120 protsendi. Valgamaal 150,4, Põlvamaal 141,6 ja Võrumaal 140,3 protsenti. Siin tuleb tunnustada meie kohalikke omavalitsusi, kes erinevalt näiteks Tallinnast panustavad ka ise tublisti õpetajate palgatõusu.
Kuid vaatame korraks ka tulevikku. Üks selle aasta olulisemaid teemasid on kindlasti majanduse elavdamine. Eelmise aasta lõpus avaldatud majandusprognoosi järgi kujuneb Eesti majanduslangus seni arvatust pikemaks. Selle peamised põhjused on Eesti eksporditurgude halb seis ja kahanenud konkurentsivõime.
Seetõttu tuleb kindlasti mõelda sellele, kuidas keerulisel ajal majandusele hoogu juurde anda. Selle aasta riigieelarves on majanduse elavdamiseks nähtud ette 1,9 miljardi euro ulatuses investeeringuid.
Eesti valitsussektori investeeringute tase on Euroopa Liidu üks kõrgemaid ja nii jääb see ka kogu järgneva nelja aasta jooksul. Kui Euroopa Liidu keskmine investeeringute tase sisemajanduse kogutoodangus on kolme protsendi piires, siis Eestil on see üle viie protsendi.
Oluline summa investeeringutest, ligi 300 miljonit eurot on ette nähtud ehitiste, sealhulgas korter- ja väikeelamute ning kohalike omavalitsuste hoonete remondiks ja energiatõhusamaks muutmiseks. See on oluline nii ettevõtetele, kes praeguses keerulises majandusolukorras saavad tööd, kui ka inimestele, kes võivad küttearvetelt raha kokku hoida. Taastuvenergia tootmiseks investeeritakse järgneval neljal aastal umbes 155 miljonit eurot.
Samuti loodan, et parlament saab alanud aastal normaalselt tööle hakata. Riigikogu ei ole tsirkus, vaid peab olema koht, kus arutatakse riigi tuleviku vaatest olulisi küsimusi. Riigikaitsest majanduse ja perepoliitikani.
Kokkuvõtteks tahaks väga loota, et see aasta tuleb parem, sõbralikum ja rikkam kui eelmine – nagu aastavahetusel hulgaliselt soovisime.