2024. aastal on kõige olulisem seada fookus majandusele ja selle elavdamisele ning oma tähtsust pole grammigi kaotanud julgeolek. Nagu selgus Eesti Panga hiljutisest prognoosist, siis Eesti majandus veel taastumise märke ei näita ja langus jätkub, ka sel aastal.
Reaalse majanduslanguse näitajad on sügisesest prognoosist kehvemad, kuid maksutulude laekumises pole õnneks jätkuvalt suurt kukkumist näha. Eesti varasemates majanduskriisides on üle –3% suuruse reaalse majanduslanguse korral ühiskonnal tervikuna olnud palju keerulisem kui praegu.
Sellegipoolest ei saa tänast seisu kuidagi alahinnata, aga kuna majandusprobleemid on ühiskonnas jagunenud ebaühtlaselt nii inimeste kui majandusharude vahel, siis üldine stiimul või üldine maksulangetus eriti ei aita. Siin tulebki mängu pikk vaade majanduspoliitikale, millele tuleb nüüd tugev ja selge fookus seada.
Kaitsekulud, aga mitte ainult
Mida aga riik majandusele toe andmiseks juba praegu teeb? Esmalt toon välja kasvanud kaitsekulud, mis tegelikult on samuti investeering meie tulevikku, et meil oleks iseseisev riik, kus majandus saaks toimida ja õitseda, et me saaksime pakkuda ettevõtjatele kindlustunnet siia jätkuvalt investeerida. Sel aastal on Eesti riigi kaitse-eelarve esmakordselt üle 3 protsendi SKPst ehk 1,3 miljardit eurot suuname meie kaitsevõime tugevdamiseks. Ka see on raha, mis aitab omakorda majanduse turgutamisele kaasa.
Investeeringuid ja investeeringutoetusi on 2024. aasta eelarves kokku 1,9 miljardit eurot (kogu valitsusektoris 2,4 miljardit), mis kõik jõuab otse majandusse ning on uue majanduskasvu vundamendiks. Seejuures on tähtis iga meile eraldatud toetusraha õigeaegselt ja eesmärgipäraselt kasutusele võtta ning olla riigina paindlik, et nii ettevõtjad kui ka ülejäänud inimesed maksimumi saaksid.
Lisaks investeeringutele on olulised ka muud toetavad meetmed, nagu näiteks rakendusuuringute keskuse käivitamine, mis aitab ettevõtetel viia innovatsiooni laborist turule, 100 miljoni euro suunamine EISA-le ettevõtete laenude sihtkapitali suurendamiseks ja välisturgudele laienemiseks või siis äsja riigikokku saadetud välismaalaste seaduse muudatused, et soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.
Kui rääkida eelarvepoliitikast, siis ka see on hetkel majandust üsna stimuleeriv. Defitsiit planeeriti nii eelnevasse kui alanud aastasse, mistõttu eelarve tugi majandusele on endiselt arvestatav. Lisaks reageerib eelarvepoliitika osaliselt automaatselt olude halvenemisele, mistõttu pole tingimata vaja riigil praegu täiendavate eelarvepoliitiliste otsustega sekkuda – suurenevad töötusega seotud kulud ja vähenevad maksutulud ehk eelarve defitsiit süveneb automaatselt.
Rahatarkuse aasta
Rahandusministrina pakub kindlasti eelpool mainitu kõrval teemana konkurentsi riigirahanduse ja eelarve seis. Korras riigirahandus on üks oluline komponent majanduse tervise parandamisel ja oluline osa stabiilsest ja soodsast ettevõtluskeskkonnast ning seega ettevõtete enda huvides. See nõuab vastutustundlikku eelarvestamist, raiskamise vähendamist ja majanduse struktuursete probleemidega tegelemist – ka kõik see on 2024 tugevalt fookuses.
Võiks isegi öelda, et 2024 tuleb mingis mõttes rahatarkuse aasta. Kui on rasked ajad ja kriisid, siis see sunnib veelgi rohkem pingutama ja asju kriitilise pilguga üle vaatama, endalt küsima, kas see kulutus on ikka vajalik ja mis eesmärki see täidab.
Eestis on palju häid rahatarku inimesi, kes ei väsi seda tarkust oma platvormide kaudu kordamast. Ka riik peab olema rahatark.
Kui eelmisel aastal oli fookuses maksumuudatuste näol tulude suurendamine, et meil oleks võimalik tõsta kaitsekulutusi, siis sel aastal suuname pilgu riigi rahakotti, alustades null-eelarve ja eelarverevisjoniga. Vaatame nullist kõikide valitsemisalade kulutused põhjalikult üle ning kaalume, kas need on mõistlikud, vajalikud ja jätkusuutlikud.
Alanud aastal väljakutseid ja tööd jagub, sest majandus on vaja august välja aidata ja riigirahandus vajab jätkuvalt kordategemist. Nende väljakutsete lahendamine ei käi üleöö, aga tihe töö selle nimel käib.
Loodan, et suudame nii ettevõtjatele kui ka inimestele pakkuda sel aastal rohkem kindlus- ja turvatunnet ning liikuda koos dialoogi pidades helgema ja kindlama tuleviku suunas.