Nii peaks küsima viimase aja kriiside, sealhulgas koroonapandeemia, sõdade ja kliimamuutuste taustal. Arusaadavalt on need jätnud oma jälje, kuid teisalt ei tasu kujutada oma elujärge tegelikust halvemana.
Üheksa aastaga (2015–2024) on riigieelarve tulude maht kasvanud 8,447-lt 16,787 miljardi euroni. See on peaaegu kahekordne kasv. Veidi rohkem kui kaks korda on tõusnud kulude maht.
Suuresti on kulude kasvu vedanud kaitsekulutused, mis tõusevad 2024. aastal 3,21 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Rahaliselt tähendab see 1,3 miljardit eurot. Järgmise nelja aastaga panustab riik kaitsesse 5,6 miljardit eurot.
Kaitsekulude nii suur kasv on järsult halvenenud julgeolekuolukorra tagajärg. Kahjuks kestab Venemaa brutaalne kallaletung Ukrainale. Keset taasiseseisvumisaja tõsiseimat julgeolekukriisi peame tegema kõik endast oleneva nii enda kaitsevõime tugevdamiseks kui Ukraina aitamiseks. Agressiooni ebaõnnestumisele kaasaaitamine on väikeriigi parim julgeolekugarantii.
Riigikaitseks mõeldud rahast ligi 220 miljonit jõuab Võrumaale Nursipalu harjutusvälja investeeringuteks. See tähendab piirkonnale töökohti ehitus- ja teenindussektoris.
Kaitsekulude kõrval on viimase üheksa aasta jooksul tõusnud enamik toetusi. Näiteks seitsme või enama lapsega perele makstav lasterikka pere toetus on tõusnud 285 protsenti, 168 eurolt 650 euroni kuus. Üksikvanema lapse toetus on tõusnud lausa 317 protsenti, 19,18 eurolt 80 euroni kuus.
Teisalt ei ole kõigile makstavad otsetoetused alati parim viis toimetulekut tagada. Oleks enam vaja mõelda toetuste paremale «sihtimisele», et need jõuaksid nendeni, kes neid kõige rohkem vajavad. Kindlasti tasub rohkem mõelda ka huvihariduse toetamisele, et kõigil lastel oleks võimalik sellest osa saada.
Mis veel on paremaks läinud? Maksuvaba tulu on võrreldes 2015. aastaga tõusnud 154 eurolt 654 euroni ehk 325 protsenti. Töötasu alammäär on samal ajal tõusnud 390 eurolt 820 euroni ning maksuvaba tulu vanaduspensioniealistele 220 eurolt 776 euroni.
Õpetajate arvestuslik keskmine palk on üheksa aastaga tõusnud 1139 eurolt 2136 euroni. Õpetajate palga, eriti miinimumpalga tõstmisega peab muidugi veel tegelema, et täita eesmärk tõsta see nelja aastaga 120 protsendile Eesti keskmisest.
2025. aastal kaob maksuküür, mis võtab praegu iga kolmanda euro 1200 kuni 2100 eurot kuus teenivate inimeste palgatõusust. Küüru kaotamine jätab inimestele rohkem enda teenitud raha kätte. Näiteks keskmist palka teenivale õpetajale jääb aastas kätte üle tuhande euro rohkem.
Jah, kasvanud on ka inflatsioon, kuid eelkirjeldatud ja paljude teiste muudatusteta langenuks elukvaliteet palju enam. Praeguse valitsuse sammud parandavad riigi rahalist olukorda ning rajavad vundamendi, et parandada majandusolukorda. Näiteks investeerib riik sel aastal majanduse elavdamiseks 1,9 miljardit eurot. Eesti valitsussektori investeeringute tase on Euroopa Liidu kõrgemaid.
Tänavu kujuneb Eesti maksukoormuseks 33,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on 0,5 protsenti kõrgem 2023. aasta omast, kuid jääb 2019. ja 2020. aasta tasemele. Soomest ja Rootsist jääme 10 ja Taanist 15 protsenti maha.
Meil on valik: kas minna väikese maksukoormuse ja korras rahandusega vastu uuele majandustõusule, mis annaks meile selge eelise, või pidurdada majandust väga järskude maksutõusudega veelgi. Jah, meile tundub, et areng on aeglane, kuid sõltume eksportturgudest. Ja sihtturud eelkõige Soomes, Rootsis ja Saksamaal on suhteliselt tardunud.
Kuid on veel midagi, mis lõhestab ühiskonda palju rohkem kui maksud. See on kogu maailma ebastabiilsuse mõju inimeste mõttemaailmale. Pandeemia, energiahinnad, kliimamuutused, sõjad, kasvav migratsioonisurve, kohalikud skandaalid ja lisaks hindade tõus muudavad ühiskonna närviliseks ja seda ei saa siluda eelarvega.
Ühiskonna üldine vaimne tervis on ülimalt tähtis ja sellele tuleb enam tähelepanu pöörata. Aitavad vaid selgitamine, tugiteenused ja võimalikult hea haridus.