Järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmise torpedeerimine on kõike muud kui Eesti riigi ja rahva hüvanguks.
Teisipäeval alustasime riigikogus riigieelarvega seotud eelnõude usaldusega seotud menetlustega: teisipäeval kolm, kolmapäeval järgmised ning detsembris tõenäoliselt ülejäänud, et lõpuks jõuda järgmise aasta eelarveni.
Kahjuks tavapärast menetlust ei saa teha. Põhjuseks on opositsioon, eelkõige EKRE, mis on esitanud kokku 2700 muudatusettepanekut, mille hääletamine koos 10-minutiliste pausidega kestaks kuus kuud. Reaalselt tähendaks see, et eelarve jääks märtsiks vastu võtmata.
Me teame, miks EKRE seda teeb – nad eitavad oma valimiskaotust ja tahavad erakorralisi valimisi.
Isamaal ja Keskerakonnal ei tasu teha nägu, et neil riigikogus toimuvas süüd pole. Ilmselt samal põhjusel – kibestumine valimistulemuse pärast – pani neid kevadel käituma kuuldavasti Isamaa praeguse esimehe välja mõeldud plaani kohaselt. Kättemakslik kius ja strateegilise mõtlemise puudumine viis nad olukorda, kus nüüd saab küsida-vastata: kes tegi? Ise tegid!
Muudatuseettepanekuid esitatakse kümneid ühele eelnõule
See on kena, et Keskerakond on sügisel võtnud tagasi hulgaliselt mõtetuid eelnõusid ja arupärimisi ning esitanud mõistlikus ulatuses enda poliitiliste eesmärkidega seotud muudatusettepanekuid. Nii nagu opositsioonile kohane.
Isamaa käitumine meenutab samas minu arvates pisut ebaühtlast sammu liikuvat paarisrakendit: kord justkui liigutakse omapäi, aga siis jälle perekonna tuules. Seevastu poosid ja sõnad on uhked ning suurelised, küll tühja aami moodi kõmisevad.
Ülespuhutult pateetilised ettepanekud läbirääkimisteks on tühi jutt, millega üritatakse enda kokku keeratud käkist distantseeruda. Läbirääkimisi on korduvalt püütud pidada, erinevatel viisidel ja osapoolte vahel. Need saavad olla tulemuslikud, kui mõlemad osapooled lahendust otsivad. Praegu üks osapool ei otsi, esitab veelgi suuremaid nõudmisi.
EKREle on korduvalt – ka esmaspäeval rahanduskomisjonis – pakutud, et võtke oma tühjad sajad ja tuhanded muudatusettepanekud (näiteks maksu- või toetusmäära 0,1%-line või 1-eurone muutmine) tagasi või valige neist üks. Ei, nad ei tee seda. Nad esitavad oma enda eelnõudele kümneid muudatusettepanekuid. Viimaseid on esitatud kõigele, mis võimalik, sealhulgas eelnõudele, mille eesmärk on Ukrainale tuge pakkuda.
Räägitud ja kompromissi on otsitud ju kõikidel võimalikel kohtumistel ja viisidel, kuid tulemus tuleb üksnes siis, kui kõik osapooled on tulemusest huvitatud. Üks ei ole. Tulevad hoopis uued ja vängemad nõudmised.
Nii tulebki eelarve ja sellega seotud eelnõud võtta vastu usaldushääletustega. Vastasel korral ootaks Eesti riiki ees suur kaos, millega kaasneks inimeste heaolu ja majandusolude edasine halvenemine, muutuks võimatuks kaitsevõime tugevdamine ja eestikeelsele haridusele üleminek.
Erakorralised valimised teeksid asja hullemaks
Asi ei ole ju mitte erakorralistes valimistes, asi on selles, et seaduse kohaselt rahastataks eelarve vastuvõtmiseni kulusid ja investeeringuid 1/12 ulatuses eelmise aasta riigieelarve vastavast kulust tingimusel, et ka uue aasta eelarvesse on vastavad kulud plaanitud. Lisaks kasutataks eelmisel aastal kehtestatud määrasid ja piirmäärasid.
See tähendab, et kõik toetused, palgad, investeeringud, majandamiskulud on 1/12 2023. aasta summast. See tähendab, et kõik plaanitud palkade, toetuste, investeeringute ja muude kulutuste tõusud jäävad ära (sealhulgas õpetajatele plaanitud 4,3%).
See tähendab, et uusi projekte ja tegevusi ei saa teha, ei saa teha uusi investeeringuid, ei saa kasutada Euroopa vahendeid.
Selline rahastamiskord ei kesta mõned kuud, vaid sügiseni, sest just nii pika protsessi seadused ette annavad.
Nimelt toimuksid eelarve mittevastuvõtmisest tulenevad riigikogu erakorralised valimised tõenäoliselt aprilli alguses (20-40 päeva pärast väljakuulutamist).
Kuu või pisut läheks valimistulemuste kinnitamiseni ja riigikogu kogunemiseni.
Siis moodustatakse uus valitsus ja hakatakse tegema uut eelarvet, sest ükskõik, milline on uus valitsus, ilmselt vana eelnõuga edasi ei minda. Uue eelarve koostamine võtab parimal juhul ühe kuu, riigikogu menetlust pole võimalik teha lühemaks kui kaks kuud.
Ehk parimal juhul võetaks eelarve vastu augusti lõpus ehk ajal, mil valmib juba 2025. aasta eelarve. Seda siis juhul, kui EKREle valmistulemus sobib.
Sisuliselt tuleks 2024. aastal kolm kvartalit toimetada 2023. aasta eelarve piirides, olukorras kus kõik kulutused on samad 2023. aasta eelarvega ning mingid suurendamised või uued tegevused pole võimalikud.
Kannatab eestikeelsele haridusele üleminek, jäävad ära Eesti kaitsevõime tugevdamiseks mõeldud ostud, EL vahendite kasutamine investeeringuteks ja majanduse ergutamiseks ning palju muudki. Seetõttu on järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmise torpedeerimine kõike muud kui Eesti riigi ja rahva hüvanguks.
Kas usaldushääletused võiks ära jääda? Selle nädala omad enam mitte, kuid EKREl on võimalus võtta tagasi oma tuhanded muudatusettepanekud ülejäänud eelnõudelt ning Isamaal ja Keskerakonnal neid selles veenda. Sest: kes tegi? Ise tegid! Nüüd tuleb ka ise pingutada asja klaarimise nimel.