Viimased aastad on olnud igas mõttes väljakutsete rohked. Käesoleva aasta üks karmimaid verstaposte on aga olnud silmitsi seismine riigi rahandusega ja sellega, mida see sotsiaalvaldkonna jaoks tähendab, kirjutab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Tuleb olla aus, sotsiaalvaldkonna tegevuste rakendamiseks mõeldud eelarve ei saa kunagi olla liiga suur. Inimeste igapäevast heaolu puudutavate teemadega tegeledes on alati tunne, et vaja oleks veel rohkem.
Tõsi on seegi, et Euroopa Liidu riikide võrdluses panustab Eesti sotsiaalkaitsesse SKP-st 13,5 protsenti, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine on 20,5 protsenti. Soome panus on näiteks poole võrra Eesti omast suurem. Inimeste ootused teenuste sisule ja kvaliteedile on ajas kasvanud ja loomulikult peab riik püüdma sellega sammu pidada.
Kõrvalseisjana on aga lihtne öelda, et tehtud pole piisavalt ning näidata näpuga, et otsustajad ei hooli. Ministrina olen püüdnud avaliku raha kasutamisel olla kokkuhoidlik, aga siiski leida jätkuvalt vahendeid teenuste ja toe täiendavaks pakkumiseks.
Saan ühtlasi kinnitada, et inimesed, kes igapäevaselt Eesti elanike hoituse ning heaolu eest vastutavad, ei ole oma ülesannetesse kergekäeliselt suhtunud. Seetõttu on vajalik vaadata otsa sellele, mida kehvade eelarve tingimuste kiuste kõige haavatavamate ehk erivajadusega ning puudega inimeste jaoks siiski ära suutsime teha.
Eesti elanikkonnast ligikaudu üheksal protsendil ehk umbes 124 000 inimesel on tuvastatud puude raskusaste. See tähendab, et pea iga 12-nes inimene Eesti Vabariigis võib olla oma võimalustes piiratud. Liiga kaua on nende inimeste vajadused jäetud piisava tähelepanuta ja vaatama sellele, millistest oludest end leiame, oleme siiski leidnud vajaduspõhised viisid, mil moel heaolu ja turvatunnet suurendada.
Muutuv maksukeskkond
Kõige põletavam ning päevakajalisem on suure tõenäosusega kõik automaksuga seonduv. Nii oleme muutuvast maksukeskkonnast tulenevalt planeerinud erinevaid vajaduspõhiseid toetusi kogumaksumusega 5,9 miljonit eurot. Valmistame ette sügava puudega tööealiste toetuse tõstmist 50 eurolt saja euroni ja sügava puudega lastetoetuse 240 eurolt 270 euroni kuus. Selle muutuse mõju eelarvele on ligikaudu 3,8 miljonit eurot aastas.
Niisamuti oleme planeerinud 1,7 miljonit eurot aastas juurde abivahendite kättesaadavuse parandamiseks ja omaosaluse vähendamiseks nii laste kui ka täisealiste puhul. Lisaks võimaldame tööealistel taotleda soodustusega abivahendeid ilma puude või töövõime langust määramata, et teatud olukordades abivahenditeni kiiremini jõuda. Selle meetme kogumaksumus on ligi 300 000 eurot aastas. Nende muudatuste jõustumine on planeeritud 2025. aastasse.
Harvikhaigustega laste ravi ja rehabilitatsiooniteenused
Harvikhaigus tähendab küll seda, et konkreetne haigus on haruldane ja seda esineb harva, kuid õigeaegse raviga on võimalik siiski ennetada tervise olulist halvenemist ja seeläbi toetada ka täisealisena iseseisvamat toimetulekut. Aastatel 2024-2027 eraldame niisiis heategevusfondidele lisaks viis miljonit eurot aastas ehk kokku 20 miljonit eurot toetamaks harvikhaigustega laste ravi. Seda on rohkem kui kunagi varem.
Paraneb ka rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus erivajadustega lastele. Alates 2024. aastast eraldame selleks kolm miljonit eurot lisaraha aastas, mille abil loodame ühtlasi ennetada järjekordade tekkimist.
Ei saa rääkimata jätta ka erivajadustega laste tugisüsteemi reformist, mida koostöös haridusvaldkonnaga teeme. Oleme nimelt asunud reformima erivajadustega laste tugiteenuseid, et lastele suunatud vajaduspõhiste tugiteenuste hindamise ning pakkumise protsess lapse ja lapsevanema jaoks lihtsamaks ja kiiremaks muuta. Reformi eesmärk on siduda pakutav tugi tõhusalt tervikuks ja muuta hindamine senisest sujuvamaks. Ettepanekud selleks valmivad 2024. aasta aprilliks.
Erihoolekanne ja pikaajaline kaitstud töö
Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad psüühikahäire või intellektipuude tõttu oma igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Neile ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande lihtsamate abimeetmete läbi ja seetõttu on riik iga-aastaselt investeerinud erihoolekandeteenustesse 45,9 miljonit eurot, millele lisandub järgmisel neljal aastal täiendavad 6,2 miljonit eurot aastas, mis on 15-protsendiline kasv võrreldes varasemaga. See võimaldab teenuseid suuremas mahus rahastada ning ühtlasi panustada nii töötingimuste parandamisse kui palgatõusu.
Ka pikaajalise kaitstud tööga seoses tulevad muutused. Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel korraldatud piloteerimine lõppeb käesoleva aasta detsembri lõpus. Selleks valmistutakse sotsiaalhoolekande seadust täpsustades, et seni teenust saanud puuduva töövõimega psüühikahäirega või intellektipuudega inimesed kvalifitseeruksid edaspidi töötamise toetamise teenusele.
Lisaks on riigil plaanis 2024. aastaks tagada rahastus 170 täiendava töötamise toetamise teenuskoha osas. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatusse on täpsemalt lahti kirjutatud, et tänased pikaajalisel kaitstud töö teenusel olijad, kellel pole potentsiaali liikuda edasi avatud tööturule, ei jääks tegevuseta ja saaksid jätkata oma aastate jooksul sisseharjunud tegevustega toetatud töötamise teenuse raames. Nendele, kellel on osaline töövõime, on tulevikus toeks töötukassa, mille eesmärk on jätkuvalt inimese avatud tööturule jõudmisel abistamine.
Puude tuvastamine ja töövõime hindamine
Tänu Euroopa Sotsiaalfondi rahastusele oleme saanud alates 2017. aastast kuni käesoleva aasta lõpuni toetada nõustamisteenust puude tuvastamise ja töövõime hindamise taotlejatele meie partnerorganisatsiooni Eesti Puuetega Inimeste Koja kaudu. See koostöö on olnud viljakas, sest on näidanud meile kätte vajaliku arengusuuna teenuse jätkusuutlikumaks ning inimese vajadusi arvestavamaks muutmisel.
Küll aga leiavad Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu kutsutud projektid ühel hetkel oma lõpu ja kuna riigieelarves puuduvad võimalused konkreetset teenust meie haldusasutustest väljaspool rahastada, siis suuname tähelepanu sotsiaalkindlustusameti ning töötukassa puude tuvastamise ja töövõime hindamise otsuste kvaliteedile, selgusele ja inimkesksusele.
Vaatamata sellele, et konkreetse projekti rahastus lõppeb, on meil siiski hea meel, et saame oma pikaajalise ja kogenud partneri EPIKojaga, kes puudega inimeste huvide eest Eestis seisab, koostööd jätkata. 2023. aastal toetasime EPIFondi kogusummas 1,4 miljonit eurot, millest EPIKoda sai 300 000 eurot, maakondlikud puuetega inimeste kojad 500 000 eurot ja puudespetsiifilised liidud 500 000 eurot.
Ehhki otsesed toetused inimestele ei ole teinud kasvus hüpet, oleme olnud keskendunud teenuste pakkumise parendamisele ning arendamisele. Nii kutsusime ellu ka hooldereformi, tänu millele ei pea inimene ega tema lähedased enam muretsema, kuidas hooldekodukoha eest pikaajalise hooldusvajaduse ilmnedes tasuda.
Oleme eelarveliselt küll keerukas olukorras, kuid oleme teinud kõik, et mitte langeda tagasi ning liikuda edasi, kasvõi lühemate sammude haaval. Usun, et oleme sellega hakkama saanud ja see loob hüppevalmiduse tulevikuks.