Tallinn vajab tegusid. Või uut linnavõimu, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Pärtel-Peeter Pere.
Kaks aastat on kohalikest valimistest möödas, kaks aastat on jäänud uuteni oktoobris 2025. Pealinn jätkab samal kursil: ummikud, liiklussurmad, liiklusmüra, õhusaaste, segregatsioon, lasteaedade nappus ning eestikeelse hariduse probleemid jätkuvad. Ja nii veel kaks aastat.
Tallinna linnavalitsus jätkab samal kursil. “Sama kurss” on strateegia “Tallinn 2035” üks kolmest tulevikustsenaariumist. See on kõige negatiivsem väljavaade.
Ootused Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE) olid Tallinnas väga kõrged. Detailplaneeringud, ehitused ja ühistranspordi areng pealinnas seisavad, korterite hindade ja segregatsiooni kasv on Euroopas kiireimate seas.
Kõlvart kaotab linnavolikogus muudkui liikmeid, sotsid on aga isegi kasvanud.
Sotside tugevus olla linnaruum. Eelmisel aastal võeti vastu erakordselt vähe, 15 planeeringut. Tavalisele inimesele tähendab see elu kallinemist. Ehitada ei saa.
Tegusid pole, kaks aastat on olnud ainult jutt. Et midagi ei saa teha, sest midagi ei saa teha. Või sest riik ei luba.
Varsti tuleb lumi. Kas riik ei luba linnal endiselt kõnniteid lumest puhastada?
Ei miskit
Reformierakonna fraktsiooni esitas Tallinna eelarvestrateegiasse 2024–2027 muudatusettepanekuid tõsta korralikult linnaplaneerimise ameti eelarvet. Leidsime võimalused viie uue trammiliini jaoks ja lisasime rahalised katteallikad, nagu ka pensionilisa maksmiseks kuni 200 eurot alates aastast 2024.
Tegime ettepaneku, kuidas rahastada liiklusmüra vähendamist. Liiklusmüra kahjustab tervist ning takistab nüüdseks ka uute hoonete ehitamist. Terviseamet ei anna luba.
Eakate teenusmajade rajamine on sõnades eelarvestrateegias lubatud. Tegime ettepaneku muuta lubadus tõsiseltvõetavaks ka eelarvereaga. Samamoodi perepesadega, mis pakuksid tuge ja teenuseid noortele peredele.
Kõigest sellest sotsid ja keskerakondlased linnavalitsuses, volikogu rahanduskomisjonis ja Tallinna volikogus keeldusid. Keelduti ka arhitektuurivõistluste korraldamisest linna uute hoonete projekteerimisel ja renoveerimisel, rattateede rajamisest kliimaministeeriumi rahastuse toel ja peatänava rajamisest.
Muutusi on aga vaja. Nagu kirjutas augustis Financial Times või arhitektuuriajakirja Maja suvenumber, siis Tallinnas on kinnisvara hind kasvanud äärmiselt kiiresti äärmiselt kõrgeks. Autostumine kasvab 5% aastas ning auto on just madalaima palgaga inimeste jaoks puuduliku ühistranspordi pärast möödapääsmatult vajalik.
Kõlvart kinnitas allkirjaga 2019. aasta koostöömemorandumil, et hakkab ühistransporti lähivaldadega koos arendama. Nagu Helsingis ja mujal saab üle linnapiiride sõita, sest liinid ja piletisüsteemid toimivad. Sellest on möödas neli aastat, millest kaks aastat on pundis olnud ka sotsid. Ei midagi.
Samal ajal on Pariisis, Helsingis ja Prahas on ühistransport odavam kui Harjumaal (transpordiameti uuring, 2021). Ühistransport on Kõlvarti sõnutsi “universaalne sotsiaalabi”. Mujal linnades on mõõdupuuks selle konkurentsivõimeline ajakulu ja mugavus autosõiduga võrreldes. Mõni ime, et aastast 2014 on selle kasutajate osakaal kõigist liiklejaist langenud.
Kuidas seista vastu muutustele
Kui pikaajaline planeerimine ja juhtimine on linnapea sõna kasutades “unistamine”, siis keskendume olevikule ja lähitulevikule.
Ettevõtjate sõnul on planeeringute menetlus kümne aasta taguse ajaga võrreldes kolm korda aeglasem. Kehtivad detailplaneeringud on kümme või enam aastat vanad. See tähendab aegunud nõuetele tehtud kortereid: pimedad ja ebapraktilise ruumijaotusega (et raha kokku hoida), mured parkimiskohtadega, asukoht kõigest eluks vajalikust eemal… Hinnad aga aina kallinevad.
Uued detailplaneeringud aga venivad lubamatult kaua ning on kõike muud kui kaasaegsete nõuetega. 19. oktoobri istungil oli volikogus hääletusel kaks Tööstuse tänavasse projekteeritud hoonet. See kant on Põhja-Tallinna südames, trammitee ja rattateede juures. Projekteerija ja arendaja täidavad nagu ikka linna nõudmisi. Linna planeering aga nõuab: 42 korteri juurde peab rajama 55 parkimiskohta ehk 1,3 korteri kohta. Parkimiskoha hind on umbes 25 000 eurot.
Võrdluseks: Helsingis on kesklinnas väärikas arendus ilma ühegi parkimiskohata, Vilniuses – 2025. aasta Euroopa rohepealinnas – nõuab linn vaid poolte korterite juurde parkimiskohta. Näiteid jagub.
Põhja-Tallinnas saaks ja peaks linn vähem parkimiskohti lubama, õigemini nõudma. Nii saab taskukohasema hinnaga kodu, sest inimestel on vabadus – mitte kohustus! – ehitada ja osta parkimiskoht. Nii väldime tänavate autodega ummistamist ja nii vähendataksegi autode arvu linnades, sest ohutult, kiiremini ja odavamalt saab ühistranspordi või rattaga.
Parkimiskohtade nõudmisega läheb linnavõim vastu nii arhitektide, liikuvusekspertide, kinnisvaraarendajate, parimate praktikate kui ka linna enda paberil kirja pandud soovitustele. Linnavolikogust kahe aasta jooksul läbi käinud planeeringud on pea eranditult liiga suure parkimismääraga. Ja selle kohta pärivad istungil mitmed saadikud nii meie kui teiste ridadest.
Varasügisesel umbusaldusel proovis linnapea endiselt õigustada end Tallinna kikilipsu kujust rääkides. Kopenhaagenis, Stockholmis, Helsingis, Pariisis ja Riias on saari, sildu või mägesid kikilipsudena kordades rohkem.
Kõlvart läände ei vaata, tema pilk on suunatud itta. Ta kaotas ära linna peaarhitekti ega lase seda kohta taastada. Lihtsam on ise käsutada, näiteks lasta eemaldada linnavolikogu saalist minutid enne hääletust Maarjamäe valmis detailplaneeringu.
Vana-Kalamaja tänav on suurepärane tänav. Vana-Kalamaja tänava loomine kestis 10 aastat ja mitte tänu Tallinna linnavalitsusele, vaid vaatamata neile, nagu ajalehest Sirp lugeda saab.
Mida teha?
Tallinn vajab linnavalitsust, kus inimesed teevad sisulist tööd. Linlased vajavad ja tahavad eestikeelset haridust. Linna toimimiseks on vaja peaarhitekti ja kordades rohkem detailplaneeringuid, eriti kesklinnas. Vajame Põhja-Euroopa, mitte Ida-Euroopa tasemel parkimisnormi, eestikeelset haridust, peatänavat, ohutuid kõnniteid ja eraldatuid rattateid, pealinna ja lähivaldade ühistranspordisüsteemi Vajame kiirusi, mis lähtuvad jalakäijate ohutusest. Et linn järgiks aastaid vanu soovitusi alandada omaenda tellitud mürakaartide analüüsi alusel tervist kahjustavat liiklusmüra. Vajame tänavaid, kus lapsed ja eakad saavad ohutult ise liigeldud.
Tallinn vajab tegusid. Või uut linnavalitsust.