Riigikaitse areng on silmaga nähtav ja kõrvaga kuuldav, sest suurendame märkimisväärselt nii iseseisvat kaitsevõimet kui ka valmidust koos NATO liitlastega Eestit kaitsta, kirjutab kaitseminister Hanno Pevkur.
Lugesin üllatusega Martin Mölderi kommentaarist “Rahulolematus teeb platsi puhtaks” kriitilist märkust, justkui oleks sõjaline riigikaitse toppama jäänud. Täpsemalt märkis autor: “Ja kuhu jäid kõik need kõlavad jutud riigikaitsest, mida enne valimisi räägiti? Kus on Kalevipoja kuppel? Kus on rannakaitse?”
Kinnitan Martin Mölderile ja kõikidele Eestimaa inimestele, et nii õhu- kui ka laevatõrjelepingud on sõlmitud. Õhukaitsesüsteemi IRIS-T SLM (hind ca 360 miljonit eurot) hankimiseks sõlmisime septembris Saksa ettevõttega Diehl Defence. Laevatõrje raketisüsteemid BlueSpear 5G, maksumusega ca 65 miljonit, on juba lähiajal Eesti poole liikumas ning väljaõpe on alanud.
Need kaks lepingut on vaid osa riigikaitse märkimisväärsest tugevnemisest nii juba sel kui ka järgnevatel aastatel. Kinnitan, et riigikaitse on ja jääb üheks olulisemaks valdkonnaks riigieelarves. Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub meie liitlaste vastuvõtmise kulu. See on Venemaa agressioonisõja tõttu kujunenud keerulise julgeolekuolukorra tõttu hädavajalik.
Kui vaadata graafikut, siis just sel ja järgmisel aastal oleme teinud väga suure hüppe kaitsekuludes, mis omakorda on võimaldanud ja võimaldamas senisest suuremate investeeringute tegemist meie kaitsevõimesse.
Oleme võtnud eesmärgiks investeerida võimalikult palju üksuste varustamisse just nii, et iga euro annaks tagasi maksimaalselt kaitsevõimet. Üle 50 protsendi kaitse-eelarvest suuname otseselt kaitsevõime tugevdamisesse läbi hangete, millega oleme NATO võrdluses esirinnas. Suurendame oluliselt laskemoonavarusid, milleks järgmise nelja aastaga investeerime kokku 1,35 miljardit eurot (sh varitsev õhuründemoon üle 200 miljoni euro).
Maaväe üksustele tulevad uued soomukid ja täiendavad liikursuurtükid K9 (kogumaksumus koos laskemoona ja üksuse varustusega ca sada miljonit eurot), et tõsta meie lahinguvõimet, tulejõudu ja mobiilsust. Kaitseväe relvastusse jõuavad mitmikraketiheitjad HIMARS (maksumus ligi 200 miljonit eurot), mis on oma efektiivsust tõestanud Ukrainas.
Äsja sõlmisime lepingu ligi 230 ratassoomuki hankimiseks, et soomustada meie teine jalaväebrigaad. Mereväes oleme soetanud uued meremiinid, uuendame kaldaradarisüsteemi ligi 35 miljoni euro eest ja asendame patrull-laeva Pikker.
Lisaks oma kaitseväe arendamisele oleme aktiivselt tegutsenud liitlaste suurema kohaloleku nimel. Brittidega sõlmisime pikaajalise kaitsekoostöökokkuleppe, ameeriklastega oleme leppinud kokku nende rotatsioonid Eestis ja prantslased on kinnitanud hiljuti oma püsiva kohaloleku Eestis. Eesti õhuruumi turvavad praegu Hispaania lennukid ja lisaks sõlmisime mõni aeg tagasi Hispaaniaga kokkuleppe õhukaitsesüsteemi NASAMS-i üksuse toomiseks Eestisse. Samuti parandame oluliselt liitlaste vastuvõtmist võimaldavat taristut nii Tapal, Ämaris kui ka Lõuna-Eestis.
Lisaks investeeringutele betooni ja varustusesse tuleb meeles pidada, et riigikaitse algab inimestest. Seetõttu jätkame panustamist ka riigikaitsjatesse ja nende varustusse. Suurendasime äsjase õppuse Ussisõnad abil maakaitset 20 000 võitlejani ja suurendame järgnevatel aastatel õppuste hulka, et testida meie ajateenistusel põhineva reservarmee ja maakaitse valmidust. Kaitseliitu rahastame koos taristu ja maakaitse investeeringutega aastail 2024-2027 ligi 300 miljoni euroga.
Kokkuvõttes võin veel kord nii Martin Mölderile kui ka kõikidele eestimaalastele kinnitada, et riigikaitse areng on silmaga nähtav ja kõrvaga kuuldav, sest suurendame märkimisväärselt nii iseseisvat kaitsevõimet kui ka valmidust koos NATO liitlastega Eestit kaitsta.