Usun, et keegi ei vaidle vastu, kui ütlen, et puuetega inimesed vajavad riigilt suuremat tuge. Peame puuetega inimestele rohkem tähelepanu pöörama ning leidma võimalusi, kuidas neid ja nende lähedasi riigi poolt rohkem aidata. Nii teenuste kui rahaliste toetustega.
2022. aasta lõpu seisuga oli kogu me elanikkonnast 9,1 protsenti ehk u 124 000 inimest puude raskusastmega. Nende suhtelise vaesuse näitajad on märkimisväärselt kõrgemad kui ülejäänud elanikkonnal. Isegi kui nad kogu hingest püüavad ise hakkama saada, ei pruugi see neil oma tervise tõttu lihtne olla. Puuetega inimesed vajavad suuremat hoolt ja tähelepanu, et saada turvatunnet, head haridust, võimalust end tööturul teostada ja osaleda maksimaalselt igapäevaelus.
Hoolimata keerulisest olukorrast riigi rahanduses, oleme leidnud järgmiste aastate jooksul lisavõimaluse neid inimesi ja nende lähedasi aidata.
Rohkem tuge hapramas olukorras lastele
Erivajadusega lapse pere argipäev erineb oluliselt tavapere omast. Muret on rohkem, võimalusi tavapäraseid tegevusi teha vähem. Kurnatuse tase on kõrgel ning lapse suure hooldus-, abi- ja järelevalvevajaduse tõttu võib lapsevanematel olla raske meelepärasteks tegevusteks aega, võimalusi või ka motivatsiooni leida.
Puuetega laste toetused tõusid märkimisväärselt 2020. aasta 1. jaanuarist, kuid toetuste kõrval on sama oluline ka vajalike teenuste parem kättesaadavus.
2022. aastal oli Eestis 6552 last, kes said sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Need on lapsed, kes vajavad tervise tõttu mitme erialaspetsialisti abi ning kelle puhul toetatakse ka nende pereliikmeid, et nad oskaksid toetada last uute oskuste omandamisel ja arengus. Selleks et rehabilitatsiooniteenus oleks nendele lastele paremini kättesaadav ja järjekorrad lühemad, suureneb laste rehabilitatsiooniteenuse rahastamine järgmisel aastal 3 miljoni euro võrra.
Sama oluline on lisaraha harvikhaigustega lastele. Mäletan, kui riigikogu arutas kevadel perehüvitiste muutmist, oli saadikuid, kes pisendasid 5 miljoni suuruse lisaraha andmist harvikhaigustega lastele. Öeldes, et mida selle 5 miljoni eest ikka teha saab. Harvikhaigustega lastele on aga iga euro elu hinnaga ja 5 miljonit eurot on täpselt 5 miljonit rohkem kui null eurot lisaraha nende raviks. Kokku toetab riik järgmise nelja aasta jooksul harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi 20 miljonit euroga. Seda on rohkem kui kunagi varem.
Lisaks jätkub 2021. aastal sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi käivitatud erivajadustega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Kaks aastat tagasi alustatud reformi käigus töötavad mõlemad ministeeriumid laste heaks, kuid seda tehakse erineval moel ja mõnel juhul ka tegevusi dubleerides.
Selleks et ühildada erivajadustega lastele pakutav tugi, kasutada spetsialiste efektiivsemalt ja vähendada dubleerivaid tegevusi, kinnitasid sotsiaalkaitseminister ning haridus- ja teadusminister oktoobri alguses ühiselt uue tegevuskava. Selle eesmärk on töötada 2024. aasta aprilliks välja ettepanekud, kuidas lastele suunatud vajaduspõhiste tugiteenuste hindamist ning pakkumist lihtsamaks ja kiiremaks muuta. Ikka selleks, et luua lapsele ja vanemale ladusam protsess ning optimeerida spetsialistide tööd.
Abivahendite kättesaamine taskukohasemaks
Abivahendid on erivajadustega inimeste igapäevasel hakkamasaamisel olulisel kohal. Need aitavad neil parandada või säilitada iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Paraku võtavad abivahendid erivajadusega inimese rahakotist suure tüki.
Soovides pakkuda inimestele abivahendite soetamisel või üürimisel paremaid võimalusi, laieneb juba tänavu novembrist abivahendite kättesaadavus. Muutuvad abivahendite loetelu tingimused, piirhinnad ja -limiidid.
Mõni näide. Abivahendite loetellu lisanduvad juukseproteesid inimestele, kel on alopeetsia. Edaspidi saavad abivajajad riikliku soodustusega juukseproteese, ilma et peaks ära ootama puude raskusastme tuvastamise või töövõime hindamise. Tõstetakse hügieeniga seotud abivahendite piirhindu. Samuti tõstetakse laste enim kasutatud abivahendite, nagu seisuraamid ja -toed, eriistmed ja toaraamid, piirlimiiti seniselt ühelt kahele. Nii saavad pered soetada mitu samasugust abivahendit, mida laps saab kasutada paralleelselt kodus, lasteaias või koolis.
Need muudatused aitavad teha abivahendite kättesaadavuse taskukohasemaks ja võimaldada abivajadusest hoolimata inimestel võimalikult täisväärtuslikult elada.
6,1 miljonit erihoolekandeteenusele
Lisaraha saab ka erihoolekande valdkond. Erihoolekande töötajad tegelevad iga päev väga olulise ja hapra sihtgrupiga ehk inimestega, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Seda abi osutab neile erihoolekande tegevusjuhendaja ning nendele inimestele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Iga lisaeuro erihoolekandesse on väga vajalik.
Järgmise nelja aasta jooksul toetab riik psüühikahäirega inimeste abistamist igal aastal täiendava 6,1 miljoni euroga, mis lisandub juba olemasolevale 45,9 miljonile eurole. Lisaraha võimaldab rahastada suuremas mahus erihoolekandeteenuseid, mis on mõeldud psüühikahäirega inimestele, ning panustada rohkem teenuste kvaliteeti ja töötajate palkadesse.