EKRE jandi tõttu ei saa riigikogu tegeleda sisulise tööga. Me ei saa praegust olukorda enam nimetada obstruktsiooniks, sest tegemist on sõna otseses mõttes riigi ühe olulisima institutsiooni blokaadiga.
Seoses riigikogu liikme tööga kohtun aeg-ajalt teiste riikide diplomaatide ja parlamendisaadikutega. Pärast viisakusavaldusi ja ametliku osa lõppu uuritakse söögilauas sageli, kuidas juhtus nii, et meie parlamendi töö juba kevadest saati praktiliselt seisab.
Minu kui algaja rahvasaadiku jaoks on just teiste riikide kolleegide reaktsioon olnud üheks indikaatoriks, mis võimaldab mul mõista riigikogu töö blokeerimise tõsidust. Demokraatlike riikide esindajates tekitab meie parlamendi blokaad otse öeldes õõva.
Praegusele koalitsioonile heidetakse ette erinevaid maksuotsuseid ja on arusaadav, et see tekitab inimestes emotsioone, isegi kui mõistetakse praegust keerulist majandus- ja rahanduslikku olukorda. Ilmselt just seetõttu on teenimatult vähe avalikkuse tähelepanu pälvinud sellised otsused, mis inimestele pigem heameelt valmistavad.
Vaid mõned näited: õdede ja apteekrite lähtetoetused, eraldi fond harvikhaigustega laste ülikallite ravimite kompenseerimiseks või haigus- ja hooldushüvitiste õiglasemaks muutmine väikelaste vanematele. Nende otsuste vastuvõtmine on käinud eelkõige just EKRE tegevuse tõttu üle kivide ja kändude – hea, kui päriselt oluliste teemade aruteluni üldse jõutakse.
Kakssada korda muudeti ettepanekus vaid komakohta
Kirjeldan ühte täiesti tavapärast sotsiaalkomisjoni koosolekut. Arutelu all oli eelnõu, mille kohaselt võimaldatakse tööandjatel soovi korral haigushüvitist maksta ka rasedatele naistele. Nimelt juhtis õiguskantsler kevadel tähelepanu sellele, et kui tööandja soovib töötajale haigestumise korral kompenseerida saamata jäänud töötasu, siis pole see teatud seaduseaugu tõttu just lapseootel naiste puhul lihtsalt võimalik. Sotsiaalkomisjon algatas seadusemuudatuse, see läbis kooskõlastusringi ning mõni aeg tagasi tulid muudatusettepanekud sotsiaalkomisjonis arutusele.
Eelnõu nägi ette, et kuna Tervisekassa kompenseerib haigushüvitisena alates teisest haiguspäevast 70% sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, võimaldatakse tööandjal soovi korral kompenseerida kuni 30% (et kokku oleks 100%). EKRE tegi sellele eelnõule umbes kakssada muudatusettepanekut, mille sisuks oli, et hüvitis peaks olema 30,1%, 30,2%, 30,3% ja nii edasi, kakssada korda!
Ma uurisin EKRE esindajalt, kelleks tol koosolekul oli Henn Põlluaas, kas neil oli tõesti nii keeruline seisukohale jõuda muudetava protsendi suhtes – kakssada korda muudeti ettepanekus vaid komakohta ja sedagi 0,1 võrra. Henn Põlluaas selgitas, et kõik muudatusettepanekud on tehtud riigikogu töö seiskamise eesmärgil ja muud eesmärki polnud.
Edasi uurisime professor Irja Lutsariga, kas EKRE mõtles parandusettepanekuid tehes ka sellele, kust tuleb see 30%. S.t kas nad mõistavad, et kui see protsent tõuseb, peaks Tervisekassa poolt makstav summa ju samavõrra vähenema (sest kokku peaks tulema 100%) ja tööandja rahalised kohustused selle tulemusena suurenevad.
Komisjoni esinaine Õnne Pillak uuris, kas EKRE inimesi tõesti ei morjenda see, et ees on ägedate viirushaiguste periood ja ka lapseootel naistel võib olla selline tööandja, kes oleks valmis kaotatud töötasu kompenseerima – aga EKRE püüab seda takistada. Hääletasime kõik muudatusettepanekud korraga maha (õnneks oli riigikogu õigusosakonna töötajate hinnangul olemas võimalus hoiduda hääletamast kakssada korda) ja saatsime eelnõu riigikogu istungitesaali edasi, kus see eile esimese lugemise läbis.
EKRE võitleb demokraatliku riigi vastu
Kui sel moel blokeeritaks ühte-kahte eelnõud, mis on absoluutses vastuolus opositsiooni maailmavaatega või takistaks opositsiooni hinnangul Eesti elu oluliselt, oleks tõesti tegemist obstruktsiooniga ja see on seaduslik tööriist, mida opositsioonil on võimalik kasutada. Praegu on aga valimatult blokeeritud kogu riigikogu töö sadade, ehk isegi tuhandete, tühjade eelnõude ja muudatusettepanekutega, mille üle pole isegi võimalik arutelu pidada. Sealjuures on EKRE takistanud ka iseenda esitatud eelnõude menetlust, esitades neile sadu „muudatusettepanekuid“!
Riigikogu kolmapäevase (25.10) istungi päevakavas oli viisteist eelnõud, millega EKRE soovis tulumaksu KOVidele mineva osa muutmist jällegi 0,1%-lise sammuga. Viisteist korda tulid EKRE esindajad pulti praktiliselt sama eelnõud tutvustama, viisteist korda tuli Aivar Sõerd edastama komisjoni aruannet (s.t sisuliselt luges sama teksti ette) ja viisteist korda vajutasin täna tuimalt nuppu, hääletades nende eelnõude tagasilükkamise poolt. Selleks kulus tunde riigikogu tööd. Nende viieteistkümne eelnõu esitamise ajal saalist sõna praktiliselt ei võetud, sh vaikisid ka EKRE enda saadikud.
Mingil hetkel tundus toimuv vist ka neile endile imelik, sest ühel hetkel hakkasid EKRE saadikud arutelu puudumist teistele ette heitma. Aga vabandust, mida täpselt me peaksime selliste „eelnõude“ ja „muudatusettepanekute“ puhul arutama? Eriti, kui erakonna enda esindajad on korduvalt kinnitanud, et nende eesmärk on riigikogu töö blokeerimine, mitte sisuline arutelu. Kõige selle juures on EKRE mitmel korral erinevatel ettekäänetel täies koosseisus saalist välja jalutanud, mistõttu on menetlemata jäänud nende endi esitatud kümned ja kümned eelnõud.
Päris menetlemata need siiski ei jää, need pannakse järgmiste nädalate päevakorda ja nii lükkub tühjade eelnõude rivi veelgi edasi. Erinevalt Keskerakonnast ja Isamaast ei ole EKRE ühtegi tühja eelnõud tagasi võtnud.
Iga raisatud päev ja tund riigikogus on Eesti inimestele mitte ainult määratu rahaline ja ajaline kulu, aga ka saamata jäänud tulu vastu võtmata eelnõude näol. Ütlen otse, et EKRE jandi tõttu ei saa riigikogu tegeleda sisulise tööga. Võtke lahti päevakorrad ja tutvuge eelnõude sisuga ning veendute ise.
Probleem on aga veelgi sügavam: me ei saa praegust olukorda enam nimetada obstruktsiooniks, sest tegemist on sõna otseses mõttes riigi ühe olulisima institutsiooni blokaadiga. EKRE võitleb demokraatlike valimiste, demokraatliku riigi vastu.
Just praegu, kui oleme seljataha jätnud pandeemia, mil Ukrainas ja Lähis-Idas toimuvad maailma ajalugu muutvad sõjad ja majandus on kõikidel kontinentidel teinud ootamatuid pöördeid, on oluline, et säiliks demokraatlik riigikord, mis arvestab võrdselt kõikide kodanike huvidega, mitte ei püüa inimeste heausksust ära kasutades ja inimestele valetades võimu haarata.