Eesti jaoks on kõige võidukam sõda see, mida saab ära hoida. Ma saame arvestada liitlaste abiga, aga eelkõige peame ise enda eest väljas olema.
Mõistmaks, miks oli sel sügisel uue riigieelarve kokkupanemine nõnda vaevaline, tasub vaadata nii minevikku kui tulevikku. Esmakordselt oli valitsuse ees mitu tõsist väljakutset korraga, nagu pandeemia mõjud või varasemad poliitilised otsused, mis riigile üle jõu käisid. Samuti oli vajadus ära otsustada kõigi aegade suurim kaitsekulutuste kasv. Sest see on pilet, et istuda vabaduse rongil ka tulevikus.
Kahel esimesel riigieelarve koostamise väljakutsel peatun põgusalt, sest ma väga loodan, et järk-järgult hakkab nende mõju vähenema. Kaitsekulusid käsitlen põhjalikumalt, sest viimaste arengute valguses väidan – toimugu need Läänemeres või Gaza sektoris -, et riigikaitse muutub järgmisel kolmel aastal Eestis kõige kuumemaks teemaks.
COVIDi pärand
COVIDi otsesed ja kaudsed mõjud survestavad riigi tulude ja kulude poolt veel pikalt. Piisab, kui mainida tervishoiukulude erakorralist tõusu ning turismi, transpordi- ja toitlustussektori vabalangust pandeemia ajal; järske muutusi toormeturgudel ja tarneahelates; tööjõuturu polariseerumist ja tippspetsialistide üha suurem nappust.
Populismipuhangud
Varasemate aastate suuremahulised kuluotsused (nt peretoetuste ülejõu käiv tõstmine) ning liigne laenukoormuse suurendamine on riigile kaasa toonud märkimisväärseid uusi püsikulusid. See mõjutab meie tulevaste aastate eelarveid vägagi tugevalt. Kui me tänavu ei oleks valusaid kulukärpeid teinud, pidanuks Eesti mõne aasta pärast ainuüksi laenuintressi maksma 480 miljonit eurot aastas!
Aga vaatamata kärbetele on ka järgmisel aastal riigieelarves suurim kuluartikkel sotsiaalkaitse kulu. Erinevad toetused, hüvitised ja tugiskeemid neelavad jämedalt poole riigieelarve rahast. Ning kui võrdleme Eestit teiste Euroopa riikidega, tuleb tunnistada, et ka kultuuri ja peretoetustesse panustame keskmisest rohkem. Aga need viimased kaks on olnud meie teadlikud valikud oma kultuuri ning rahvuse püsimiseks.
Uuel tasemel kaitsevõime
Kolmas ja kõige kaalukam riigieelarve koostamist mõjutanud tegur on Eesti kaitsevõime hüppeline tõstmine. Ei ole saladus, et alates järgmisest aastast investeerime me esmakordselt kaitsekuludesse üle 3% sisemajanduse koguproduktist. Järgneval neljal aastal oleme 3% taset samuti hoidmas. See tähendab, et Eesti panustab nüüd igal aastal kaitsevõime tõstmisse ligi 400 miljonit eurot varasemast rohkem. Kokku ulatuvad kaitsekulud koos liitlaste kuludega järgmisel aastal üle 1,3 miljardi euro. Järgmise nelja aasta kogusumma on suurusjärgus 5,6 miljardit.
Selle täiendava kulusurve maandamiseks olnuks kõige loogilisem sõjamaksu kehtestamine. Sisuliselt ongi näiteks käibemaksu tõus järgmisel aastal just sõjamaks, meeldib see meile või mitte. Midagi ei ole teha – Javelinid, haubitsad või laskemoon maksab Eesti maksumaksjale sama palju kui Soome või Briti maksumaksjale. Aga tänu sellele, et sisuliselt pool meie kaitsekuludest läheb erinevatele hangete korraldamiseks, saame me aasta-kahe pärast rääkida juba hoopis uuel tasemel Eesti kaitsevõimest.
Järgmisel aastal jõuavad kohale esimesed enam kui 230st värskelt ostetud soomukist. Sõdurite turvalisuse aspektist – seni on nende käsutuses vaid veoautod – on see nagu öö ja päev. 2025. aastaks peaks olema tegutsemisvalmis ka IRIS-T õhutõrjesüsteem, mis on juba Saksamaalt ära tellitud. Ukraina kogemus kinnitab, et see süsteem on üks maailma parimaid. Juurde tellime Prantsuse Mistrale ja õlalt lastavaid Poola Pioruni õhutõrjesüsteeme, samuti hulga laskemoona.
Suurtükid ja lennurada
Suurendame ka kaudtule võimekust. 2024. aasta lõpuks on meil mõlemas brigaadi liikursuurtükkide pataljonides kasutusel 12 roomikutel relvasüsteemi K9, mis suudab näiteks Nursipalust tulistades tabada täpselt objekte Venemaa piirialadel. Selle relvasüsteemi tõhusust iseloomustab kõige paremini fakt, et tule alustamisest kuni positsioonilt lahkumiseni kulub neil 30 sekundit. Ning meeskonda kaitseb tugev soomus.
Ämari lennubaas saab uuendatud lennuraja, samuti uued kasarmud ja laohooned. Nursipalu harjutusala arendatakse edasi ning Tartus alustatakse Kaitseväe Akadeemia kutseõppesuuna õppehoone ehitust. Et mitmed uued objektid on seotud liitlasvägede parema vastuvõtmisega, siis osaliselt rahastab nende rajamist ka NATO.
Hästivarustatud rahvavägi
Motiveeritud, treenitud ja varustatud rahvavägi on meie hästi väljaõppinud elukutselistele sõjaväelaste kõrval Eesti kaitsevõime nurgakiviks. Maakaitse jätkab siinkohal aktiivset väljaõpet õppekogunemistel tulevikus nii üle-eestiliselt kui ka regiooniti, kus plaanime tulevikus täiendavalt Eesti inimesi kutsuda.
Äsja lõppenud maakaitseõppus „Ussisõnad“ tõestas, et võitlejate motivatsiooni tõstab hea ja kvaliteetne varustus. Seetõttu soetame juurde kuuliplaate, öövaatlusseadmeid, termosüsteeme jm varustust, mis suurendavad sõdurite kaitstust ja võimet võidelda pimedas. Kõik üksused varustatakse uute ja kaasaegsete 7,62 mm kuulipildujatega, et tulejõudu suurendada.
Aga see on alles algus. Järgnevatel aastatel tuleb panna kaasaegsed radarid, tugevdada merepiiri kaitset jne.
Eesti: esimesest meetrist kaitstud
Ma ei unusta kunagi vaatepilti, mida kogesime 1991. aasta augustis, mil sajast Vene soomukist koosnev kolonn Tallinna peale tuli. Teades, milliseid barbaarsusi Vene sõdurid Ukrainas korda on saatnud, pole vaja erilist fantaasiat, et mõista, mis võinuks juhtuda, kui neile sõduritele oleks antud käsk rünnata.
Käes on otsustav hetk tegutseda selle nimel, et ükski Venemaa tankikolonn ei trügiks kunagi karistamatult üle piiri! Suur strateeg Sun Tzu on oma „Sõjakunstis“ öelnud: suurim võit on see, mis saavutatakse ilma lahinguteta.
Eesti jaoks on kõige võidukam sõda see, mida saab ära hoida. Ma saame arvestada liitlaste abiga, aga eelkõige peame ise enda eest väljas olema. Tipptasemel relvad ja varustus, professionaalne kaitsevägi ning treenitud rahvavägi on need kolm tugevat sammast, et Eesti oleks alates esimesest meetrist kaitstud.
Ning – last but not least – sel aastal oleme näinud poliitikute ja parlamendiliikmete vahel väga palju lepitamatuid vastuolusid. Üsna sarnane seis valitses ka 1930. aastate Eestis. Lepitamatud vastuolud lahtusid paugupealt nende meeste ja naiste vahel alles siis, kui tuli alustada loomavagunites sõitu Siberi poole. Mulle tundub, et vähemalt selles osas, mis puudutab Eesti riigi kaitset, oleme suutnud eelkäijatelt õppida.
Ma olen tõesti tänulik kõigile Eesti inimestele, ka oma kõige tulisematele oponentidele, et Eesti kaitsevõime osas saavutasime parlamendis konsensuse. Samuti soovin tänada kõiki ettevõtjaid ja meie võitlejate lähedasi, kes on samuti panustanud kaitsevõime tagamisse kas töötasu maksmisega õppekogunemiste ajal või muul viisil nende toetamisega nii materiaalselt kui ka vaimselt.
Muidugi võib arutleda, kas 1,3 miljardini tõusnud kaitsekulud on Eesti jaoks suur või väike kulu. Kuid iseseisva Eesti vaatepunktist saab vastata vaid ühtemoodi, mistõttu kordan veel kord: suurim võit Eesti jaoks on see, kui ükskõik millist sõda õnnestub ära hoida. Ega vanad roomlased ilmaasjata ei öelnud: si vis pacem, para bellum.