Vaatamata sellele, et riigikogu andis juba eelmise aasta lõpus eestikeelsele haridusele üleminekule rohelise tule, püüab keskerakondlik Tallinna linnavalitsus leida endiselt viise, kuidas seda reformi kraavi keerata. Kui vaja, võetakse appi hirmutamine, kirjutab Sander Andla.
Keskerakondlik Tallinna linnavõim ei ole tegelikult kordagi varjanud oma vastuseisu eestikeelsele haridusele. Pealinna keskerakondlastest poliitikute sulest on ilmunud arvamuslugusid, kuidas eestikeelsele haridusele üleminek lõppeb katastroofiga ja hiljuti võrdles haridusvaldkonna eest vastutav Tallinna abilinnapea Andrei Kante riigikeelsele haridusele üleminekut inimõiguste rikkumisega.
Riik on öelnud, et eestikeelsele haridusele üleminek algab järgmisest aastast ning valitsuse tasandil käib selle ettevalmistamine. Valitsuse riigikogule esitatud järgmise aasta riigieelarves kasvab eestikeelsele haridusele üleminekuks mõeldud eelarve 27 miljoni euro võrra. Kokku on 2024. aastal üleminekuks ette nähtud pea 72 miljonit eurot. Tallinnast oleme seevastu kuulnud ainult kurtmist, kuidas mitte midagi teha ei saa. Eks ole ju nii, et kui midagi teha ei taha, siis põhjuse leiab alati.
“Tegemist on küünilise plaaniga tekitada avalikkuses vastuseisu eestikeelsele haridusele üleminekule.”Kuigi Tallinna linnavalitsus kinnitas eelmisel nädalal lõpuks eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava, on rõõmustamiseks siiski veel vara. Nimelt ütles abilinnapea Andrei Kante, et eestikeelsele haridusele ülemineku tõttu võivad eesti emakeelega lapsed sattuda venekeelsetesse koolidesse, mis alles hakkavad eesti õppekeelele üle minema. Tegemist on küünilise plaaniga tekitada avalikkuses vastuseisu eestikeelsele haridusele üleminekule.
Sellest saab järeldada, et tegelikku hoiakumuutust ei ole Tallinna linnavalitsuses toimunud. Kui abilinnapea ütleb, et Tallinn ei takista eestikeelsele haridusele üleminekut, siis sellise hirmutamisega nad just seda teevad.
Nii nagu eestikeelsele haridusele üleminekut vedanud endine haridusminister selgitas, ei tee see, kui kooli peale õpib eesti keeles kaks klassi – esimene ja neljas –, veel koolist eestikeelset kooli. Tema sõnul on selleni jõudmiseks pikk ja käänuline tee minna, mis nõuab teelolija järjekindlust ja pühendumust.
Paistab, et Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti võitluses eestikeelse hariduse vastu pühitseb eesmärk abinõu ning tema juhitav Keskerakond ei kõhkle millegi ees, et riigikeelsele haridusele üleminekut torpedeerida. Kui vaja, tõmmatakse poliitilisse mängu ka lapsed.
Eestikeelsele hariduse eesmärk on pakkuda paremaid võimalusi kõikidele siin elavatele noortele. Selle reformi edukast läbiviimisest võidab kogu Eesti ühiskond. Tallinn peaks oma rahvastikukoosseisu tõttu sellesse eriti tõsiselt suhtuma. Mõjutab see ju paljude pealinna laste ja noorte tulevikku.
Kui Tallinna linnavalitsus eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks päriselt ühtegi sammu ei astu ja tegeleb ainult sellele vastu töötamisega, siis segregatsiooni nõiaring ajas vaid süveneb. Sellest ja selle halbadest tagajärgedest rääkis juba 2017. aastal avaldatud Inimarengu aruanne.
Kvaliteetne riigikeelne haridus on laste ja nende vanemate soov. Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu kohaselt arvab 66 protsenti Eesti muust rahvusest elanikke, et eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaias, ja 14 protsenti, et 1.-6. klassis. Sama arvavaid eestlasi on 81 ja 12 protsenti.
Seega saab öelda, et avalikkus ootab poliitikutelt eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamist. Seda nii riigi kui kohalikul tasandil. Kui Tallinna linnavalitsus ei soovi sellega tegeleda, tuleb neil mõelda, kas nad ikka on õiges kohas.