Hoolimata keerulisest ajast riigirahanduses, oleme leidnud järgmise aasta riigieelarves võimaluse aidata neid inimesi, kes kõige suuremat tuge vajavad. Näiteks toetab riik laste harvikhaiguste ravi ja inimeste vaimset tervist. Samuti kasvab riigi tugi psüühikahäiretega inimestele.
Alustan aga laiemast pildist. Seda selleks, et mõista paremini olukorda, kus praegu oleme.
Paraku ei saa kuidagi üle ega ümber sellest, et oleme elanud alates 2016. aastast üle jõu ja see ei ole jätkusuutlik. Kui me varasemate valitsuste alustatud kulurallile pidurit ei tõmba, hakkab see ühel hetkel meid koormama. Lihtne näide. Kui me riigirahanduse korda tegemise nimel mitte midagi ette ei võtaks, siis maksaksime juba aastal 2027 ligi 500 miljonit eurot laenude intresse. Sama suur on kultuuriministeeriumi aastane eelarve.
Seepärast võttis kevadel ametisse astunud valitsus kohe suuna riigirahanduse korda tegemisele. Möönan, et otsused ei pruugi olla alati kõige meeldivamad, kuid pikemas vaates on need siiski vajalikud. Samas, vaatamata keerulisele olukorrale riigirahanduses, ei ole me unustanud neid, kes ühiskonnas kõige rohkem tuge vajavad.
Näiteks eraldatakse aastatel 2024-2027 heategevusfondidele 5 miljonit eurot aastas ehk kokku 20 miljonit eurot, et toetada harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi. Harvikhaigus tähendab seda, et konkreetne haigus on haruldane ja esineb väga harva, kuid harvikhaigused puudutavad Eestis kuni 100 000 inimest. Tartu ülikooli kliinikumi geneetikakeskuses saab aasta jooksul harvikhaiguse diagnoosi ligikaudu 1000 patsienti.
Ühe vanemaga perede majandusliku toimetuleku suurendamiseks tõstab riik alates 2024. aastast elatisabi 100 eurolt 200 euroni ning alates 2026. aastast plaanime vanema kaotanud lastele hakata maksma õiglasemat kindlas summas toetust, mis ei sõltuks lahkunud vanema pensionistaažist. Erivajadusega laste toetamiseks suurendame järgmisest aastast rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavust ning alustame kasuperedele tugiteenuste pakkumisega riigieelarvest, et leida ja toetada peresid, kes on valmis kasvatama vanemliku hooleta lapsi. Nende muudatuste elluviimiseks investeeritakse 2024. aastal 12 miljonit eurot ja aastatel 2024-2027 kokku ca 49 miljonit eurot.
Samuti toetab riik järgmisel neljal aastal psüühikahäirega inimeste abistamist igal aastal täiendava 6,1 miljoni euroga, mis lisandub 45,9 miljonile eurole, millega on igal aastal eelarves juba arvestatud. See võimaldab rahastada suuremas mahus erihoolekandeteenuseid, mis on suunatud psüühikahäirega inimestele, ning panustada enam teenuste kvaliteeti ja töötajate palkadesse.
Jätkub ka kohalike omavalitsuste vaimse tervise toetusmeede. Järgmisel aastal suunab riik kohalikes omavalitsustes psühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse ning psühholoogide kutseaasta rahastamiseks eelarvesse lisaraha 0,99 miljonit eurot, aastatel 2025-2027 samuti üle 0,9 miljoni euro aastas.
Häid uudiseid jagub ka vanemaealistele. Fakt, et käesoleva aasta pensionitõus oli viimase 15 aasta suurim, ei tähenda seda, et saaksime nüüd loorberitele puhkama jääda. Järgmisel aastal kasvab pensionide tulumaksuvabastus 704 eurolt 776 eurole. See ületab üldist maksuvaba tulu ning kindlustab eakatele paremini nende igapäevase toimetuleku.
Mis puudutab pensioni, siis prognoosi järgi tõuseb see 2027. aastaks 915 euroni. Nõnda ei tundugi 1000-eurone pension enam kauge ja kättesaamatu unistusena.
Lisaks suunab riik järgmisel aastal hooldereformiga kohalike omavalitsuste tulubaasi 57,9 miljonit eurot. Tänu sellele saavad kohalikud omavalitsused paremini toetada hooldusteenuste osutamist ning tagada kvaliteetse teenuse.
Kõige selle juures tuleb aga meeles pidada, et maksumaksja rahakott ei ole põhjatu. Selleks et saaksime ka edaspidi abivajajaid aidata, ongi vaja kulurallile pidurit panna ja riigirahandus korda teha. Kui lükkaksime selle kaugesse tulevikku, peaksime edaspidi abivajajate aitamise asemel laene tagasi maksma.