Balticconnectori tahtlik kahjustamine on selge märk, et Läänemeri vajab paremat NATO kohalolu, kirjutab riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga.

Balticconnectori tahtlik kahjustamine on selge märk, et Läänemeri vajab paremat NATO kohalolu. Hiljuti alliansiga liitunud Soome ja peatselt liituv Rootsi on tinginud olukorra, kus hellitavalt kutsume Läänemerd NATO sisemereks, kuid rünnak gaasi- ja sidetorule näitasid, et see on hetkel vaid julgeoleku kommentaatorite soovunelm.

Julgeolekuolukord ja kriitilise infrastruktuuri rünnak annab Eestile ning meie Läänemere liitlastele aluse küsida Läänemerre uue NATO alalise merejulgeolekumissiooni loomist. Analoogne NATO missioon on alates 2016. aastast Vahemerel, kus Sea Guardiani nimelise operatsiooni eesmärk on mereolukorra teadlikust suurendada ja intsidentidele reageerimist kiirendada. Ka selle Vahemere missiooni loomise üks tagamaid oli energiajulgeoleku tagamine – ligi 65% kogu Lääne Euroopas kasutatavast naftast ja gaasist liigub läbi Vahemere.

Merejulgeolek peaks saama meie regioonis rohkem tähelepanu

Merevägi on peale 24. veebruarit 2022 küll tihendanud Läänemerel toimuvate õppuste hulka ning selle aasta suvel osales Baltopsi õppusel lausa 50 NATO sõjalaeva, aga see on kõik heidutuse eesmärgiga. Vaja on parendada alalist olupilti. Tänases koalitsioonilepingus on punkt, mis ütleb: „Suurendame koos NATO ja EL-i partneritega veealuse kriitilise taristu seiret ja kaitset Läänemerel.“

Ei ole paremat hetke Eesti valitsusel ja diplomaatidel küsida NATO laua taga Läänemere alalise merejulgeolekumissiooni loomist. Objektiivselt ei tohiks olla sellise operatsiooni vastu ühtegi vastuargumenti. NATO suurim oht, Venemaa, on viimastel aastatel oluliselt suurendanud Läänemerel õhu- ja merepiiri rikkumisi ning meie allianss on just laienenud Läänemere kallastel.

Alalisest missioonist võiks välja kasvada täiendav NATO merejulgeoleku baas

Täiendav mereseire ja alaliselt rohkemate merealuste kohalolek Läänemerel vajaks ka olemasolevate sadamate edasiarendamist või lausa uue mereväesadamakompleksi loomist. Strateegiliselt võiks selline baas paikneda Läänemere südames Gotlandil või Saaremaal, mis mõlemad on tugeva militaarajalooga saared.

Kui näiteks võrdleme õhuväe ja mereväe domeeni meie regioonis siis Balti õhukaitse missioonil on baasid nii Ämaris kui Leedus Šiauliais, kus paiknevad idatiivale kaugemate liitlaste hävitajad. Sarnane vajadus on ka merel. Räägime palju Ukraina sõja õppetundidest – sellest tulenevalt peaksime aru saama merejulgeoleku tähtsusest.

Strateegiliste mereväebaaside hoidmine Krimmi poolsaarel on Venemaa üks prioriteete ning viimase aja Ukraina edukad raketirünnakud nendele kinnitavad mereväebaaside tähtsust. Need rünnakud on märgatavalt nõrgestanud Venemaa Musta mere laevastiku võimekust korraldada Ukraina vastu merelt rünnakuid.

Balticconnectorile tehtud rünnakuga sooviti testida Eesti, Soome ja meie liitlaste reaktsiooni. Näitame, et võtame enda merejulgeolekut tõsiselt. Meie reaktsioon ei tohi piirduda vaid rünnaku uurimise ja lõppraporti printimisega, vaid selge sihiga muuta Läänemeri päriselt NATO sisemereks. Kui aga saame ka kinnituse, et rünnak on meie idanaabri korraldatud,  siis alustame Artikkel 4 läbirääkimisi ja peame tooma meie vetesse lähipäevade jooksul täiendavaid liitlaste laevu.