Kirjutasin EPLi arvamusloos, et sel sügisel peame riigikogus lahendama tugeva majanduse jaoks vaid kaks ühetähtsat ja omavahel seotud ülesannet – erasektorile investeerimiskindluse loomine ja riigirahanduse korrastamine.
Äriliidritelt on küsitud, mis peaks olema need sammud, mis panevad majanduse kasvama? On selge, et suurima ja pikaajaliselt positiivse mõjuga rahvusliku jõukuse kasvule on investeeringud majanduse keskkonna jalajälje vähendamisse. Need on investeeringud, mida ootavad rahastajad ja tarbijad, eriti noorem põlvkond. Need on investeeringud, mis aitavad taastada tasakaalu looduse ja uuel tehnoloogial rajaneva majanduse vahel. Nii, et me kõik mahume looduse tasakaalu rikkumata ja inimkonna elustandardit tõstes meie ühisele planeedile.
Iga euro rohelisse majandustegevusse kasvatab SKP-d 20%
Olen väitnud, et nõrga majanduskasvu juurprobleem on liiga madalad erasektori investeeringud [vt joonis]. Kuidas anda erasektorile tagasi investeerimiskindlus, kui uudisruum on täis pigem negatiivset kui julgustavat maailmapilti?
Erainvesteeringute maht peab praegusega võrreldes kasvama vähemalt viis protsendipunkti, parem veel kui kümne lähedale. See tähendab, et aastas tuleks rohkem investeerida suurusjärgus 2-4 miljardit eurot. Need on suured numbrid – on sellises mahus erainvesteeringute kasv realistlik või pigem ulme vallast?
Arenguseire keskuse raport „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis,“ avab meie võimalusi investeeringute kasvuks ja minu hinnangul pigem konservatiivsete kui optimistlike eeldustega. Ühte lausesse panduna – investeerides ühe euro rohelisemasse majandustegevusse, kasvab Arenguseire keskuse hinnangul SKP 1,2 euro võrra.
Taastuvenergias on suurem potentsiaal, kui arvata oskame
Meie suurim võimalus on kasutada ära kogu tuuleenergia potentsiaal. Maismaal on meil arendusootel ca 4GW ja meretuule potentsiaali on hinnatud 7 GW suurusjärku. Maismaal tähendab 4GW tuuleparke ca 6 miljardilist investeeringut veel selle kümnendi jooksul.
Ühe 1 GW võimsusega meretuulepark tähendab aga ca 2,5-3 miljardi euro suurust investeeringut. Selleks, et jõuda kogu potentsiaali ärakasutamiseni, peaksime investeerima maismaatuuleparkidesse ca 6 miljardit eurot ja meretuuleparkidesse ligi 20 miljardit eurot. Ideaalis enamus selle kümnendi jooksul.
Tuuleenergia tootmine eeldab ka rohelise vesiniku ökosüsteemi loomist, sest suur osa energiast peab minema ekspordiks, kuna meie oma vajadused on kordades väiksemad. Näiteks iirlased on hinnanud, et nemad ekspordiks ca 90% meretuulest toodetud energiast ning nende potentsiaal on meie omast ca 10 korda suurem.
Teine tuuleenergia positiivne kaasmõju on ukse avamine energia- ja kapitalimahuka rohelise tööstuse tekkeks. Öeldakse, et see on muna ja kana küsimus, kuid selleks, et tööstusinvesteeringud tuleks, peab esmalt olema kana ehk roheline energia ja siis tulevad ka munad ehk tööstus.
Kana ja muna näidet ei pea kaugelt otsima – Hiina akumaterjalide tootja Ningbo Shanshan teatas äsja kavatsusest investeerida 1,3 miljardit Euroopa suurima selle valdkonna tehase rajamiseks Soome (millistel tingimustel ja milliseid Hiina investeeringuid lubada riiki on eraldi julgeolekuteema). Põhjenduseks Soome madalad elektrihinnad ja meresadamad, sihtturuks Lääne- ja Kesk-Euroopa. Ka hüpoteetilise Hiina investeeringuta ulatuvad Soome kavandatavad investeeringud fossiilivaba terase ja akuelementide tootmiseks miljarditesse.
Ei ole ühtki põhjust, miks Eestis ei kehti sama printsiip. Energiamahuka rohelise tööstuse tulek soosib omakorda järgmiste roheenergia tootmise investeeringute tegemist, sest Eesti fikseeritud hinnaga tootja ja suurtarbija vaheliste elektrilepingute (PPA) turg on praegu pea olematu, kuna meil ei ole (veel) piisavalt palju energiamahukat rohelist tööstust.
Uute tootmisettevõtete PPA-d teevad omakorda järgmise ringi energiatootmise projektid pankade poolt rahastatavaks. Ja nii saab investeerimisbuum hoo sisse. Investorid on kinnitanud, et sarnaselt nullindatele toetab kapitalimahukate investeeringute tegemist meie ettevõtte tulumaksusüsteem, kus reinvesteeritud kasumi maksumäär on null. See on üks tugevus, mida tuleb hoida.
Kolmas mõõde on ühendused. Augustis oli Eesti ja Soome elektri hinnavahe üle kolme korra meie kahjuks: 113 € MW/h vs 33 € MW/h. Kolmas elektriühendus EstLink 3 Soomega kavandatust kiiremas tempos ja investeeringud taastuvenergia tootmisvõimekusse nii maal kui merel aitavad selle hinnavahe sulgeda ning pakkuda nii eratarbijale kui tööstusele konkurentsivõimelise hinnaga elektrit.
Mida me vajame, et ülalkirjeldatud investeeringud teostuksid? Ambitsioonikat taastuvenergia- ja rohelise vesiniku ökosüsteemi strateegiat, mis vaatab kaugemale meie praegusest energiatarbimise mahust, kiireid loamenetlusi ja tugevat müügitööd energiamahuka tööstuse ligimeelitamisel.
Õnnestudes sulgeme suure osa ja võib-olla isegi kogu erainvesteeringute vajaku, mis viib meid 50 tuhande eurose SKP-ni inimese kohta. Liiga pikalt kaaludes liiguvad konkurendid eest. Kiirustame targalt.