Valitsus kiitis järgmise aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia heaks. Kergelt need läbirääkimised ei läinud, sest ajad on keerulised, kuid kokku ta sai. Nüüd järgnevad arutelud riigikogus.
2024. aasta riigieelarve ja aastateks 2024-2027 koostatud eelarvestrateegia fookuses on Eesti riigikaitse – nii sõjaline kui laiapindne, majanduskasv läbi rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning Ukraina toetamine. Kuid kõigest järgemööda.
Alustan sellest, mis vajab parandamist. Kõige keerulisem väljakutse seda eelarvet kokku pannes oli paratamatult see, kuidas riik rahanduslikust august välja tuua. Et meiega ei läheks nii, nagu omal ajal Kreekas. Selge on see, et üle jõu elamine ei ole jätkusuutlik.
Suve algul kiitis parlament heaks mitu maksumuudatust, mille tulemusel saab riigieelarve paremasse seisu. Samuti vaatasime üle mõned kulud, mille olime enda kanda võtnud, kuid mis käisid meile selgelt üle jõu.
Näiteks perehüvitiste maksumaksjatele jõukohasemaks muutmise tulemusel hoiame järgmise nelja aasta jooksul kokku pea pool miljardit eurot. Ühtlasi säästame tänu juba otsustatud kulude vähendamisele ja tulude suurendamisele ainuüksi intressikuludelt järgmisel neljal aastal kokku 77 miljonit eurot.
Suurest rahalisest august välja ronimine ei juhtu ka üleöö, kuid kui minema ei hakka, pole lootustki kohale jõuda. Korras riigi rahandus on aga majanduse sõltumatuse ja julgeoleku alus. Sellepärast me seda kõike teeme.
Julgeolek, julgeolek, julgeolek
Venemaa poolt Ukrainas esile kutsutud sõja tõttu on meie julgeolekuolukord endiselt taasiseseisvumisaja kõige keerulisem. Sestap on järgmise aasta riigieelarves jätkuvalt olulisel kohal riigikaitse. Nii sõjaline kui laiapindne. Kaitsekulud tõusevad vähemalt 3 protsendini meie sisemajanduse kogutoodangust ja püsivad sellel tasemel järgmise nelja aasta jooksul. See tähendab, et nelja aastaga panustame riigikaitsesse 5,6 miljardit eurot.
Mõistagi jätkab Eesti Ukraina igakülgset abistamist, kuni nad on sõja võitnud. Agressiooni ebaõnnestumisele kaasa aitamine on parim julgeolekugarantii, mis väikeriigile võimalik. 2024. aasta eelarves on Ukraina ülesehituse toetuseks plaanitud ligi 30 miljonit eurot, sinna hulka on arvestatud EL osamakse suurenemine seoses kavandatava Ukraina toetusrahastuga, humanitaarabi ning Ukrainale EL´ist ja Euroopa Investeerimispangast antud laenude toetamine.
Eesti julgeoleku laiapindseks kindlustamiseks ja samal ajal riigirahanduse korras hoidmiseks on järgneval neljal aastal vaja koguda täiendavaid eelarvetulusid suurusjärgus 1 protsent SKP-st.
Lisarahastust vajavad näiteks sisejulgeolek, elanikkonnakaitse, laiapindse riigikaitse ja IKT investeeringud. Samuti kaitse erinevate hübriidohtude, küberrünnakute ja vaenuliku mõjutustegevuse eest. Lisaks Eesti inforuumi tugevdamine ja eestikeelsele haridusele üleminek, elukriitiliste teenuste (side, elekter, vesi, transpordiühendused) tagamine ja varustuskindluse suurendamine ning toimepidevuse suurendamine tervishoius, sotsiaalhoolekandes ja muudes kriitilistes teenustes.
Soovime lähimate kuude jooksul pidada laialdast ühiskondliku debatti selle üle, millistel alustel sellist laiapindse julgeoleku maksu kehtestada. Mõistame, et sedavõrd suur maksukoormuse tõstmine vajab pikemat ühiskondlikku arutelu ja selliseid otsuseid ei saa teha jooksujalu.
Kui veel korraks maksude juurde tagasi tulla, siis 2024. aastaks ei tule ühtegi uut maksu lisaks sellele, mis juba kehtestatud. Mootorsõidukimaksu lükkame samuti edasi aastasse 2025, et võtta rohkem aega aruteludeks ja leida Eesti jaoks võimalikult hea lahendus. Ei tasu ka unustada, et 2025. aastast kaob keskklassi koormav maksuküür, mis jätab inimestele rohkem raha kätte.
Hoiame ja elavdame majandust
Üks oluline aruteluteema saab kindlasti olema see, kuidas elavdame majandust. 2024. aasta riigieelarves suunatakse investeeringute ja investeeringutoetustena tuleval aastal majandusse 1,7 miljardit eurot, mis annab keerulisel ajal tööd meie inimestele ja ettevõtetele. Investeeringud lähevad näiteks ehitusse ja taristute arendamisesse, aga ka põllumajandusse, rohereformide elluviimisesse ja digiarendusse.
Edaspidigi plaanime majanduse ergutamiseks ja Eesti arengu toetamiseks iga-aastaselt investeerida ca 1,5 miljardit eurot aastas. Investeeringute tegemisel on suureks abiks eurorahad.
Usun, et vaatamata keerulisele ajale saime hea ja tulevikku vaatava riigieelarve. Loodan, et riigikogus algavad arutelud saavad samuti olema konstruktiivsed. Suurest rahaliselt august välja ronimine nõuab raskeid otsuseid ja tulude suurendamist, aga need sammud on vajalikud, et oleksime jätkuvalt edukas ja endaga hakkama saav turvaline riik.