Toomas Kivimägi: riigieelarve Pärnu nägu

Arvamus
|
04.10.2023

Valitsus andis riigikogule üle 2024. aasta riigieelarve-eelnõu. Kahuripaukude saatel, värvideks vaid must ja valge. Ülesanne on keeruline: ainuüksi muutunud julgeolekuolukord tähendab meile lisakulu 400 miljonit eurot (kaitsekuludeks). Peale selle: me kulutame riigina iga päev neli miljonit eurot rohkem, kui teenime. See ei saa olla jätkusuutlik ja selle kestvalt laenuga katmine on elamine meie laste ja lastelaste arvelt. Nii ei saa ega tohi.

Eelneva taustal on paljudele üllatus, et investeeringud Pärnumaale on väärikalt esindatud. Via Baltica. Järgmisel aastal viiakse lõpule Pärnu–Uulu 2+2-tee (üheksa kilomeetrit) ehitus kogumaksumusega 34,8 miljonit eurot, sellest aastal 2024 jääb katta 1,5 miljonit. Ehitaja on tubli, lubades juba jaanipäevaks viimase lihviga lõpetada. Tööd ju napib.

Veel sel aastal alustatakse järgmise lõigu, Sauga–Pärnu 2+2-tee ehitusega, kogumaksumus 13,3 miljonit eurot, pikkus 2,6 kilomeetrit. Hankeleping on allakirjutamise faasis. Järgmisel aastal on rahalist katet 8,8 miljonit eurot. Valmimise tähtaeg 2025. NB! Siin toodud rahanumbrid erinevad (mõnevõrra) 2024. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas olevast, ent on sellevõrra täpsemad. Olen käinud need read transpordiametiga üle, kel alati täpseim seis, kusmaal asjad on. Tänu neile!

Lubaduse täitmine Libatse–Nurme 21,6 kilomeetri pikkuse 2+2-teelõigu ehituseks algab samuti järgmisel aastal. Projekti kogumaksumus on lausa 87,5 miljonit eurot. Riigieelarve seletuskirjas on aastaks 2024 suuremad arvud (22,1 miljonit eurot), kui tegelikkuses õnnestub ajafaktori tõttu teha. Projekteerimine veel käib, töös on mõni maade omandamine, ees ootab hange. Aga ajaline nihe pole probleem, tähtis on, et see tuleb. Tuleb. Valmimise tähtaeg 2027. Paradigma on muutunud ja meil pole põhjust nuriseda.

2024. aastal algab kauaoodatud Rail Balticu põhitrassi ehitus, esimesed 15 kilomeetrit Harju maakonnas. Selleks otstarbeks on järgmisel aastal raha 200+ miljonit eurot. Kindlasti on sellel positiivne mõju majandusele, ennekõike ehitussektori jaoks. Rail Balticu tähtsust Pärnumaa ja Eesti jaoks on raske üle hinnata. Liigub aeglaselt, aga liigub. Ja kindlalt. Loodan, et lähiajal lõpeb ära ka trall raudteekoridori valiku üle Lõuna-Pärnumaal.

Meie püha graal – Pärnu sild. Juba silmaga näha. Kui selle aasta riigieelarves oli sillale viis miljonit eurot, siis kevadise kokkuleppe kohaselt pidid järgmised 15 miljonit tulema aastal 2025. Oli päev, kui Mart Võrklaev sai rahandusministriks ja pidasime fraktsioonis koosolekut. Istusime Mardiga kõrvuti. Mina Mardile: Pärnul on raha vaja. Mart ütles naljatades (aga võib-olla tõsiselt), et raha pole. Mille peale mina, et (seekord) ei küsi ma raha juurde, vaid tahaks poole lubatud 15 miljonist saada kätte varem, aastal 2024. Mart arvas, et see pole probleem.

Mis riigile väike, see linnale suur. Sealt see seeme idanema läks. Puhasvõit Pärnule 400 000 eurot (säästetud laenuintressikulu), nagu maast leitud. Ja mis käes, see käes. Kiitus ka raele julge hanke ja sellega kaasnenud säästliku lahenduse eest.

Mõni üksikrepliik lisaks. Opositsioon on hirmutanud (et mitte öelda valetanud) suurte maksutõusude eest 2024. aastal. See ei vasta tõele. Jah, käibemaks tõuseb 1. jaanuarist 2024 kahe protsendipunkti võrra, 20-lt 22-le. Konkurendid eksitavad teadlikult, rõhutades käibemaksu kümneprotsendilist tõusu (soovides jätta muljet, et ka kauba hind tõuseb kümme protsenti). Ei. Käibemaksu tõusu mõju kauba lõpphinnale on tagasihoidlik 1,67 protsenti.

Ilma käibemaksuta 100eurone toode maksab täna 120 eurot, maksumuudatuse järel 122 eurot. Ehk lisandub kaks eurot. Jagades selle 120ga, saame hinnatõusu protsendiks 1,67. Viiesajaeurosele (eaka) “ostukorvile” tähendab see muudatus lisakulu kümme eurot kuus. Pole vist liiga palju.

Pangamaks. Oli sotside ettepanekuna arutamisel. Peaministri eestvedamisel peetud läbirääkimistel pankadega lepiti kokku Eesti majandus(keskkonna)le vähem valu tekitav varem kogutud kasumi erakorraline väljamakse (dividendid), millega laekub pankadelt (ennekõike Swedbankilt ja SEB-lt) kahel järgmisel aastal riigieelarvesse täiendavalt 120 miljonit eurot.

On absurdsed süüdistused, justnagu avas riik selle kokkuleppega pankadele tee võtta kasumit välja madalama maksumääraga (täna 20 protsenti, 2025. aasta 1. jaanuarist 22 protsenti). Rumal, sest mitte miski ei keelanud pankadel ka ilma selle kokkuleppeta võtta kasumit täna välja, nii palju kui süda lustib. Aga millegipärast nad seda ei teinud. Tegid alles pärast seda, kui peaminister oli sellise ettepaneku teinud. Kahe aasta peale kokku on pankade panus riigieelarvesse (sh nn avansiline tulumaks) umbes 460 miljonit eurot. Pole paha!

Pensionid. Indekseerimine jääb, mingeid muutusi ei tule. Keskmine pension on järgmiselgi aastal tulumaksuvaba. Hetkerehkenduste järgi hakkab see olema 776 eurot. Jah, aastast 2025 tulumaksuvaba osa enam ei kasva. Aga see ei tähenda, et sealtmaalt maksustataks kogu pensioni, vaid ikka see osa, mis ületab 776 eurot. Näide: aastal 2025 pension 876 eurot, tulumaks 20 eurot.

On keeruline, kuid saame hakkama. Üks mu lemmikmõtteterasid: elu ootab alati ära mõne kriisi, enne kui ta näitab ennast kõige säravamast küljest!


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt