Alanud riigikogu sügisene istungjärk tuleb kindlasti töine. Meil on vaja langetada olulisi otsuseid, mis tugevdaksid julgeolekut, edendaksid majandust ja seaksid riigi õigele kursile.
Kahjuks kestab endiselt Venemaa sõda Ukraina vastu. Keset taasiseseisvumisaja kõige tõsisemat julgeolekukriisi peame tegema kõik endast oleneva, et oma kaitsevõimet tugevdada ja Ukrainat aidata. Seetõttu on kaitsekulude tõus sügisel parlamenti jõudvas järgmise aasta
kindlasti väga olulisel kohal.Teine oluline teema on järgmise aasta
kokkupanemine ja vastuvõtmine. Selleks tuleb halvenemist pidurdada ja see paremale kursile saada. Kevadel kiitis parlament heaks mitu , mille tulemusel see võimalik on.Samuti peaks kaduma 2025. aastast keskklassi koormav maksuküür, mille tagajärjel jääks inimestele rohkem nende teenitud raha kätte. Kuna veel ei ole eelarve eelnõu mustandit näinud, siis eelarve sisust lähemalt on vara ülevaadet anda.
Selge on aga see, et
kordategemine ei saa jääda ainult maksumaksjate õlule. Ka riik peab näitama eeskuju, otsides kokkuhoiukohti ja mõeldes, kuidas oma ülesandeid tõhusamalt täita. Siin on riigil suur roll – näidata eeskuju.Positiivsena saab välja tuua, et riigile üle jõu käinud
muutmise tulemusel hoiame järgmise nelja aasta jooksul kokku pea pool miljardit eurot. Ühtlasi säästame tänu juba otsustatud kulude vähendamisele ja tulude suurendamisele ainuüksi intressikuludelt järgmisel neljal aastal kokku 77 miljonit eurot.Nii nagu arsti juurde minekuga ei ole mõistlik lõpmatuseni venitada, ei tasu ka
kordategemist lükata kaugesse tulevikku. Mida rohkem me seda edasi lükkame, seda valusamate valikutega tulevikus silmitsi seisame.Miks me selle ette võtsime? Esiteks, laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Pikaajaline üle jõu elamine pärsib meie majanduskasvu ja halvendab inimeste heaolu. Nagu arsti juurde minekuga ei ole mõistlik lõpmatuseni venitada, ei tasu ka
kordategemist lükata kaugesse tulevikku. Mida rohkem seda edasi lükkame, seda valusamate valikutega tulevikus silmitsi seisame ja järeltulevad põlved peavad tegema veel valusamaid otsuseid.Samuti haakub korras
otseselt riigi julgeolekuga. Kui meie rahaasjad on korras, saame panustada järgmise nelja aasta jooksul kolm protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust Eesti kaitsmisele. Ühtlasi aitab korras meil paremini toime tulla, kui mõni uus kriis peaks puhkema. Kui vaadata tagasi lähiajalukku, siis on meil neid kahjuks olnud mitmeid. Julgen arvata, et seisu halvenemine on otseses seoses Ukraina sõjaga.Peame panustama julgeolekusse senisest palju rohkem ja seetõttu jääb mujale oluliselt vähem.
Kevadel käivitas opositsiooniline
paraku enneolematu obstruktsiooni, mille eesmärk oli kogu riigikogu töö seisma panna. Tundus, et töö takistamise peamine põhjus oli ikka mõne erakonna pettumus valimistulemuses, mitte eelnõude sisus. Seda mõtet kinnitab tehtud arupärimiste tohutu hulk ja seaduseelnõude sarnane sisu. Ka enne sügishooaja algust on kinnitatud, et riigikogu töö takistamine jätkub.Kui opositsioon jätkab riigikogu tasalülitamisega ja püüab muu hulgas takistada järgmise aasta
vastuvõtmist, takistavad nad tegelikult Eesti julgeoleku tugevdamist. Selle asemel oleks mõistlik pakkuda oma lahendusi ja arutleda, et saada parem . Ma ise küll väga loodan, et ka riigikogu töö stabiliseerub, leitakse lahendused ja seadusloome arutelud jätkuvad mõistlikult ning taastub lugupidav töine õhkkond.Enamik tööst või põhitöö tehakse riigikogus muidugi komisjonides, kuhu kuuluvad kõikide erakondade esindajad. Maaelukomisjoni liikmena võin kinnitada, et töö komisjonis on olnud töine ja konstruktiivne. Ka majanduskomisjonis valitseb sõbralikult töine õhkkond.
Loodan väga, et saame hea eelarve vastu võetud ja meie julgeolek on jätkuvalt tagatud.