Majandus on tsükliline. Vahel on head ajad, vahel halvemad. Vahel läheb ühel hästi, vahel teisel. Ettepanek maksustada kõrgemalt neid, kellel parasjagu hästi läheb, võib küll loosungina populaarne tunduda, kuid ei aita meid eelarve keerulisest seisust välja ega lahenda Eesti majanduse põhiprobleeme.
Vastupidi, sellised hoogtöö korras välja käidud mõtted ainult suurendavad meie ettevõtjate ebakindlust. Täna pangad, aga kes homme?
Eesti on õigusriik ja selle vundamendil püsib kogu meie ärikeskkond. Maksupoliitikat ja maksumäärasid saab küll muuta, aga see peab toimuma teatud etteteatamisega ega tohi kindlasti olla tagasiulatuv, see on vastuolus nii meie põhiseaduse, kui maksukorralduse seadusega.
Ajal, mil majandus nii Eestis kui ka mujal Euroopas langeb, sise- ja välisnõudlus on nõrk ning ettevõtjate kindlustunne niigi madal, ei ole mõistlik hakata ise olukorda hullemaks tegema.
Pankade kõrgem maksustamine ei anna soovitud tulemust
Otsuseid tehes tuleb vaadata tervikpilti. Pankade maksustamine mõjutab otseselt kogu majanduse rahastamist ja finantsstabiilsust. Pikaajalises vaates on mõistlik suunata panku talletama headel aegadel teenitud kasumeid täiendava kapitalina. Kui majandust peaks tabama järjekordne sügav kriis ja pangad hakkavad teenima suuremaid laenukahjumeid, saab talletatud kapitali kasutada kahjumite katmiseks. Nii säilib pankadel võimekus jätkata laenuandmist majanduse arengu toetamiseks.
Ebakindlal ajal raskustesse sattunud ettevõtjad ootavad pankadelt paindlikku lähenemist, maksepuhkust ning tuge digi- ja rohereformideks. Seda peaksid pangad praegu pakkuma, kuid nad saavad seda teha ainult juhul, kui nende enda finantsolukord on tugev.
Pankade kapitali vähendamine toob ettevõtlusesse veelgi rohkem ebakindlust juurde. Meil tuleb aga tõsiselt tegeleda majanduse elavdamisega, mitte selle nõrgestamisega. Mis riigieelarvet puudutab, siis kuna tegemist oleks ajutise maksuga, ei aita see meil pikaajalisi kohustusi katta.
Pankade maksukoormus tõuseb aastast 2025
Krediidiasutused juba maksavad Eestis ainsa sektorina avansilist tulumaksu. Intressitulud tõstavad pankade kasumit, mille pealt maks kuulub tasumisele kvartaalselt ning erinevalt teistest ettevõtjatest ei ole neil võimalik maksu tasumist edasi lükata. Esimesel poolaastal on pankade avansilist tulumaksu laekunud juba rohkem kui eelmisel aastal kokku. 2023. aasta eelarvetulude prognoos avansilistest maksetest on ca 139 miljonit eurot, 2022. aastal oli see 50 miljonit eurot.
2025. aastast kaotab kehtivuse ka tulumaksu 14-protsendiline soodusmäär. Pangad hakkavad maksma avansilist tulumaksu jooksvalt kasumit 18 protsenti, mis tuleb maksta igal juhul, kasumi jaotamisest sõltumata. Jaotamisel makstakse lisaks 22 protsendist puudujääv summa. Ka määra tõusust koguneb kuni 28 lisamiljonit aastas, kuigi peamine maksutulu kasv tuleb kasumiprognoosi üldisest suurenemisest.
Nagu olen varemgi öelnud, siis maksud olgu nii kõrged, kui on efektiivse ja kaitstud riigi pidamiseks vajalik, mitte populistlike lubaduste katmiseks. Kui soovime olla ettevõtetele atraktiivsed, peab meie maksupoliitika olema etteaimatav ja me ei tohi karistada neid, kellel parasjagu poliitikute arvates liiga hästi läheb.