Agressoriikide kodanike valimisõiguse peatamine Eesti kohalikel valimistel on olnud arutlusel Venemaa Ukraina vastase agressiooni hoogustumisest saadik läinud aasta veebruaris. Ette on pandud Euroopa Liidu väliste riikide kodanikelt üldse kohalikel valimistel valimisõigus ära võtta.
Selline õiguse piiramine ei oleks Euroopa õigusega küll otseses vastuolus – Euroopa kohaliku omavalitsuse harta näeb otsesõnu ette võimaluse seada valimistel osalemise piiranguid demokraatia toimimiseks või julgeolekukaalutlustel. Küll oleks aga lausaline valimisõiguse äravõtmine ilmselgelt ebaproportsionaalne ja vastuolus õigusriigi põhimõttega. Juba antud õigusi õigusriik kergekäeliselt ei piira. Ühtlasi on ju selge, et Eestis elavate Kanada või Austraalia kodanike valikud kohalikel valimistel demokraatia toimimist ei ohusta.
Küll näeb ka Eesti Põhiseadus ette võimaluse teatavatel tingimustel valimisõiguse peatamise. Nii ei saa ei riigikogu ega kohalikel valimistel osaleda kinnipidamiskohas karistust kandvad Eesti kodanikud. Nende valimisõigus taastub karistuse kandmise järel. Muide, kui Eesti kodanike puhul tuleneb see piirang põhiseadusest, siis mittekodanike puhul on sama piirang sätestatud kohalike volikogude valimise seadusega. Vastavalt ei saa väita, et seadusega ei saa kohalikel valimistel osalemise õigust piirata. Vastupidi, põhiseadus annab otsesõnu võimaluse kohalikel valimistel osalemise õigust seadusega piirata ja seda on ka varem tehtud.
Põhiseadus pakub ka õigusliku loogika valimisõiguse piiramisele sõja- ja erakorralise seisukorra ajal – põhiseaduse paragrahv 131 alusel siis riigikogu, presidendi ega KOV valimisi ei korraldata. See tähendab, et ka Eesti kodanike valimisõigus peatub selleks ajaks, kui riik on sõjas. Selline piirang ei tulene mitte üksnes asjaolust, et sõja ajal on valimiste korraldamine tehniliselt raske, vaid eeldusest, et õigusrahu olulise häirituse ajal ei saa eeldada kodanikelt vaba ja kaalutletud valikut. Selline piirang mitte ei ründa, vaid kaitseb demokraatiat.
Vene Föderatsioon on läbi viimas kõige jõhkramat agressiooni teise Euroopa riigi vastu Teisest maailmasõjast saadik. Eestis elavad Vene kodanikud on paratamatult oma kodakondsusriigiga tihedas poliitilises ja lojaalsusseoses, sõltumata nende isiklikest veendumustest. Suur hulk neid on Vene Föderatsioonis mobilisatsioonikohuslased. Nende osalemine kohalikel valimistel ajal, mil nende kodakondsusriik on sooritamas agressioonikuritegu Eesti liitlase vastu ja kuulutanud Eesti vaenulikuks riigiks riivab Eesti kodanike õiglustunnet ja kahjustab usaldust valimissüsteemi vastu.
Agressorriigi kodanike valimisõiguse peatamine agressiooni ajal on seega mitte üksnes proportsionaalne, vaid ka hädavajalik samm õigusrahu säilitamiseks ja usalduse säilitamiseks nii Eesti valimissüsteemi kui valitavate kogude vastu.