EKRE ei ole üle saanud valimiskaotusest ja üritab meeleheitlikult juhtida riiki nagu autot tagaistmelt. EKREt ei huvita riigi kaitstus ega rahanduslik olukord, ei riigikogu töö hea tava ega seaduseelnõude sisuline arutelu.
Demokraatlikus ühiskonnas on loomulik, et erakonnad esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Siiski on poliitilise võimu teostamisel selged reeglid. Äsja rahva poolt valitud esindajate enamus peab saama oma lubadusi ellu viia, peab võtma vastutuse riigi juhtimise eest keerulistel aegadel. Ka EKREl tuleb sellega leppida, ei aita nutuvõru ümber suu ega viieaastase kombel käte-jalgadega trampimine.
Aprillis tööle asunud Riigikogu XV koosseisu ees seisab mitu rasket otsust, esiteks, on vaja oluliselt tugevdada kaitsevõimet ja, teiseks, koguda raha nii kaitsevõime tugevdamiseks kui ka eelmisel aastal otsustatud sotsiaalkulude katteks. Ma usun, et enamus meist peab siiani õiglaseks ja vajalikuks keskmise pensioni maksuvabastust, hoolekodu kohta pensioni eest, lastetoetuste tõusu, pensionide tõusu, õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu.
2023. aasta eelarves on need kulud kaetud laenuga, eelarvepuudujääk on ca 4% sisemajanduse kogutoodangust ehk ca 1,6 miljardit eurot. 2023. aasta eelarve võeti vastu ennenägematus üksmeeles – selle poolt hääletasid kõik fraktsioonid, ka EKRE. Vastu olid üksnes Siim Valmar Kiisler ja Mihhail Stalnuhhin. Ühelegi erakonnale, poliitikule ega poliitikahuvilisele ei saanud riigi rahanduse halb seis jääda teadmata.
Ma olen täiesti veendunud, et tänased töötajad ja tarbijad, vastutustundlikud ja armastavad lapsevanemad, ei taha jätta tänaste toetuste maksmiseks võetud laene laste ja lastelaste maksta. Me tahame kohe algavatel koolilõpuaktustel soovida noortele tuult tiibade alla, mitte jõudu laenukoorma vedamisel. Ei ole midagi uut päikese all, laenuleivast ja laastutulest on mõeldud varemgi. 1910. aastal ilmunud Tammsaare kunstmuinasjuttki räägib, kuidas kaaren pillas jõkke selle poja, kes tema eest lubas hoolitseda, ja kandis üle suure jõe poja, kes lubas hoolitseda oma poegade eest. Jätame meiegi oma lastele heas korras riigi, et nad saaksid hoolitseda oma laste eest, et eesti rahvas püsiks üle aegade.
Reformierakonna üks põhilisi valimislubadusi oli vastutustundlik riigirahandus, liikumine eelarvetasakaalu suunas. Veelgi enam, enne valimisi Tartus Eesti Vabariigi 105. aastapäeva puhul peetud kõnes pühendas peaminister Kaja Kallas terve lõigu riigirahandusele. Ta ütles: „Selge on see, et puudujäägis riigieelarve ei ole jätkusuutlik ja meie taotlus peab olema naasmine tasakaalus eelarve poliitika juurde. Me peame oma riigi tulud-kulud jälle tasakaalu saama. Madal võlakoormus on meie konkurentsieelis, mitte puudus, millest tuleb vabaneda“. Me viime ellu programmi, millele me oleme küsinud ja saanud mandaadi.
Ma kummardan maani peaminister Kaja Kallase tahtekindluse ees, et ta ei jäänud nautima talle valimistel osaks langenud tohutut populaarsust, vaid asus mandaati kohe kasutama. Kahtlemata on maksude tõstmine ja hüvede vähendamine ebapopulaarsed. Lisaks nõuavad raha omavalitsuste regionaalsete erisuste silumine ning majanduse pööramine keskkonnasäästlikumale rajale. Need kõik on keerulised ja mitmetahulised ülesanded, mis esialgu kulutavad kõvasti populaarsust, aga ka isiklikku aega, energiat ja närve.
EKREl ei ole ühtki sisulist põhjust riigikogu tööd blokeerida. EKRE poeb obstruktsiooni varju, kuna sisulisi arutelusid nad pidada ei taha ega saa, pole eelnõusid ega isegi muudatusettepanekuid valitsuse seaduseelnõudele. Nad isegi nendivad, et loomulikult on suurem osa muudatusettepanekuid selliseid, millel on ülesanne ajada riigikogu tööprotsess umbe. Nad ütlevad ise, et suurem osa on sõklad, aga mina ei ole veel ühtki tera leidnud. Rahanduskomisjoni tänaseks suunatud 88 opositsiooni obstruktsiooni eesmärgil algatatud otsuse eelnõu, millest 11 on eelnõud ettepaneku tegemiseks Vabariigi Valitsusele ja 77 eelnõud sic! nelja seaduse muutmiseks. Nelja seaduse muutmiseks piisanuks neljast korralikult ettevalmistatud eelnõust. Ei pea vist lisama, et eelnõudes esinevad numbri ja sõnavead ning nende vajalikkuse põhjendamisega pole vaeva nähtud.
Valitsuse esitatud neljale maksumuudatuste eelnõule on EKRE saadikud esitatud 759 muudatusettepanekut. Näiteks Arvo Aller, Helle Moonika ja Kert Kingo on teinud 125 muudatusettepanekut aktsiisi vähendamiseks ühe sendi kaupa vahemikus 13,33 – 12,09 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Selgituseks on kõigil juhtudel, et madalam aktsiisimäär vähendab piirikaubandust ning mõjub majandusele positiivselt. Võinuksid siis võtta veel ühe kannu ja süvitsi analüüsides jõuda selle ühe kõige õigema määrani.
Valitsuse esitatud nelja maksumuudatuse eelnõu eesmärk on koguda riigieelarvesse tulu kaitsekulude ja juba sel aastal kehtivate maksusoodustuste ning toetuste katteks. Maksumuudatustega tõstetakse alkoholi, tubaka ja hasartmängu aktsiise ning need puudutavad ainult alkoholi ja tubaka tarbijaid ning hasartmängude mängijaid. Rahalistes toimetulekuraskustes inimesi need maksud ei puuduta, need pole eluks vajalikud kulud.
Tulumaksu ja käibemaksu tõus liigutab nominaalset maksukoormust kõrgema sissetulekutega inimeste poole. Nimelt maksab kõige kõrgema sissetulekuga kümnendik kolm korda rohkem käibemaksu kui kõige madalama sissetulekuga kümnendik tööealistest. Ka tulumaksust pea poole maksab kõige kõrgema sissetulekuga kümnendik tööealistest.
Loomulikult on ka õige, et madalama sissetulekuga tööealised maksavad oma sissetulekust suhteliselt rohkem käibemaksu. Paradoks siin seisneb selles, et madalamate maksudega ei ole võimalik aidata kõige väiksemate sissetulekutega inimesi. Madalamad maksud ja maksusoodustused ei aita neid, kellel pole üldse sissetulekuid või on need väga väikesed. Vastupidi, et toetada madala sissetulekuga inimeste toimetulekut, peavad maksud olema kõrgemad, et koguda rohkem makse kõrgema sissetulekuga inimestelt haavatavamate ühiskonnagruppide toetamiseks.
Valitsuse kavandatud maksumuudatuste seaduseks saamisel muutub Eesti maksusüsteem lihtsamaks ja ühetaolisemaks. Samuti jääb üldine maksukoormus SKPst alla 33%, mis on väga madal võrreldes EL keskmisega (üle 40%). Me püüdleme põhjamaade heaolutaseme poole, aga sellel on hind, Soome kogub maksudeks 42%, Rootsi 43% ja Taani isegi 47% SKPst. Madal üldine maksumäär, lihtne maksusüsteem ja vähest vaeva nõudev deklareerimine on riigirahanduse poole pealt endiselt Eesti ettevõtete konkurentsieelis.
Valitsuse koalitsioonileppega seatud eesmärki asuda eelarvepuudujääki vähendama on tunnustanud Eesti Panga juures tegutsev eelarvenõukogu, IMF ja Euroopa Komisjon. Tõsi, viimased on öelnud, et valitsus võinuks eesmärgi suunas liikuda jõulisemalt.
Valitsus peab minema õiges suunas isegi kui see on nii ebapopulaarne. Isegi kui EKRE kirjutab viledaid eelnõusid ja arupärimisi, karjub, trambib jalgu ja taob rusikaid vastu lauda. Ikkagi peab minema. Isegi teerulliga peab minema, kuigi on palju elegantsemaid sõiduriistu. Kinnitame turvavööd.