Koolisõit autos on paljude jaoks normaalne ja tore osa päevast. Iga lapsevanem teab täpselt ise kuidas oma lapse elu korraldada. Mitte keegi ei nõua autovabasid linnasid, see on Keskerakonna loodud tont. Probleem on ohutu koolitee puudumine neile, kes autota liiguvad, näiteks lastele endile.
Muidugi on Eestis maailma üks parimaid koolisüsteeme, mida PISA testid rahvusvahelises võrdluses näitavad. Eesti laste rasvumine on üks kiiremaid ja seda juba lasteaiast saati, väheaktiivsed on 58% täiskasvanutest ja 75% lastest maailma tervishoiuorganisatsiooni andmeil.
Kus lapsed Tallinnas üldse liikuma peakski, kui ainult linna servas metsas? 2022. aastal tapeti liikluses neli alaealist. Tallinnas Ahtri tänavas sõidetakse aastas üle neljakümnel korral inimesele otsa, sealhulgas lastele ja seda ülekäigurajal. Kõike saadab (sotsiaal)meedias parastav toon: ohver on süüdi ja/või liiklusohutus on kõigi teha.
Koolisõit autos on paljude jaoks normaalne ja tore osa päevast. Iga lapsevanem teab täpselt ise kuidas oma lapse elu korraldada. Mitte keegi ei nõua autovabasid linnasid, see on Keskerakonna loodud tont. Probleem on ohutu koolitee puudumine neile, kes autota liiguvad, näiteks lastele endile.
Olete te ehk isegi ummikutes passides mõelnud, kas teil on üldse valikut?
Kooli- ja lasteaiavõrgu tihedus ja asukohad üle linna, nendele ligipääs – see on omavalitsuse teha. On teil vaba- või sundvalik pidada (kahte) autot, et sõita linna teise otsa lasteaeda ning tööle kolmandasse kohta? Või kas te julgeksite lapsel ise kooli kõndida kilomeetri jagu või rattaga 3-6 kilomeetri kaugusele sõita 15-25 minutit? Ruum meie ümber tingib selle, kuidas me liigume.
Tallinna uuring näitab, et üle kolmandiku ja aina rohkem viiakse autoga lapsi Tallinnas kooli. Sellepärast on meil ka autoliiklus sujuvam koolivaheaegadel, olgu mistahes aastaajal. Viimane Eesti inimarengu aruanne tõi välja, et Tallinnas ja Tartus on treppi autoga sõitvad lapsevanemad ning mootori käima jätvad autojuhid mõõdetavalt tõsine terviseoht lastele. Teadlased, mitte poliitikud, kirjutasid seda. Kui teile on antud tänavaruum autoga koolitreppi sõitmiseks, on sellel mõjul teistele. Linnas on ruum lõplik.
„Laste ligipääsetavuse uuring“ Rakendusliku Antropoloogia Keskuselt näitas juba paari aasta eest: Tallinn ei ole ega tundu lastele nende endi sõnul turvaline. Kas laste iseseisvaks igapäevase trennikoormust andvaks liikumiseks on linn loonud kõnniteed? Kas ülekäigurajal ja nn ohutussaartel on fooritsüklid laste elu hoidmisest lähtunud – või jäävad lapsed pidama meeter korda meeter „ohutussaarel“ 60-70 km/h sõivate autode vahele?
Tartus tappis kevadel autojuht lapse, kel ei olnud täitunud aastatki. Teda enam miski tagasi ei too. Mida me ühiskonnas teeme? Ei politsei ega prokuratuur pea vajalikuks inimeselt juhiloa äravõtmist, tema või ta auto arestimist. See juht sõidab Tartu tänavail edasi. „Me ei tea kõiki asjaolusid,“ nagu öeldi. Vahest oli lapsevanem, äkki isegi laps süüdi? Mitte uut seadust pole vaja, ametnikul on vaja julgust tõlgendada seadust ja lähtuda inimeste ohutusest.
Veelkord: mitte mingit „autovaba“ linna või „auto vaenamist“ – ellujäämist tahetakse. Terevisioonis ütles too päev linna transpordiameti esindaja korduvalt, kui väga tähtsaks nad peavad ohutust, aga teevad siiski Kõlvarti juhitud linnas „kompromisse“ laste ohutuse tagamisel. Ennäe, kui tähtsad lapsed on.
Lahendusi
Mitte üht ainsat analüüsi ei ole vaja, et teha otsust terves linnas, asumis või tänavas: nüüdsest peegeldab liikluskorraldus ja tänavaruumi jaotus laste ohutuse esikohaleseadmist. Olgu kesklinnas 30 km/h kiirusepiirang, koolide ümbruses igasugune autosõit ja parkimine keelatud, linn jagagu õpetajatele vajaduspõhiselt (kaugemalt tulijatele) tasuta parkimise kaarte kasvõi koostöös parkimismajadega; kõnniteed, fooritsüklid ja eraldatud rattateed tuleb rajada nii, et lastel oleks võimalik igas linnasosas koolide vahel iseseisvalt liikuda; transpordiametid lähtugu inimeste ohutusest, mitte autoliikluse esileseadmisest.
Ja teie, hea lapsevanem, võite oma lapse koolilt nõuda, et autoparklad muudetaks tagasi koolihoovideks.
Laste koolitee linnast väljas
Saaremaal juhtus sügisel tragöödia: 14-aastaselt lapselt, kes kõndis maanteel bussipeatusesse, võttis elu autojuht. Mis teeme? Kas alandame kiiruse bussipeatuste ümber? Raha liiklusohutuse jaoks polevat. Euroopa Liidu nn TEN-T kokkuleppe järgi pole meil vaja neljarajalisii teid. 2+1 teed vastavad 100% Euroopa Liidu ohutusnõuetele, me kontrollisime seda „Ehituse teekaart 2040“ koostamise käigus ekspertidega. Teed olgu korras, teedevõrk korralik, eriti maal. See pole sünonüümne neljarajalistega.
Autostumine peab meie riigis vähenema „Eesti 2035“ strateegia järgi. Milleks rajada enneolematus mahus maanteid kahaneva autoliikluse jaoks? Milline eelarverida peegeldab väärtusi, nagu ohutus või lapsed?
„Laste ohutus on küll tähtis, aga…“
Helsingis lähevad jalakäijale tuled roheliseks enne kui autodele, sekundi-paari jagu. Et oleks ohutu. Käite ise välismaal, pange tähele. Tallinnas on vastupidi: autod saavad rohelise tule enne.
Linnavalitsus võtab Reaalkooli hoovist praeguse staadioni ära koolilastelt ja teistelt, kes seda õhtuti võiks kasutada. Kõrval on veel Tallinna Inglise Kolledž: üks staadion, kaks kooli. Millise kooli hoov pole tehtud autoparklaks? Tallinna Muusika- ja Balletikoolis MUBA on tohutu suur soojustatud autoparkla. Võimla jäeti lastele ehitamata – raha polnud.
Miks lubab linn Vanalinnas Vanalinna Hariduskolleegiumi või Gustav Adolfi Gümnaasiumi ette treppi autoga sõita? Lapsevanemad on seal isegi pikette korraldanud, linnale korduvalt kirjutanud.
Mais avaldasid meelt umbes 200 inimest Tallinna inimvaenuliku liikluskorralduse vastu: MUBA lapsevanemate korraldatud suurel meeleavaldusel Liivalaia ja Pärnu maantee ristkmikul nõuti madalamaid kiirusi, inimestest ja mitte autodest lähtuvaid fooritsükleid ning „ohutussaartel“ seismise lõppu.