Eesti rahva haridususk on suuresti Rootsi päritolu. Rootslaste teened siinmail hariduse edendamisel ei piirdunud Tartu Ülikooli asutamisega 1632. aastal, vaid ka rahvakoolide süsteemi loomise ning kirjaoskuse levitamisega talupoegade hulgas. On tore legend, et 1686. aastal käis Bengt Gottfried Forselius oma kahe õpilase, Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Rootsi kuningale Karl XI-le demonstreerimas, et ka talupojad on võimelised lugema õppima. Poiste lugemis- ja lauluoskus olevat kuningale nii hea mulje jätnud, et kuningas andis korralduse asutada kool igasse Eesti ja Liivimaa kihelkonda.
Täna Tartu Ülikooli külastanud Rootsi kuningapaarile demonstreeriti mitte enam eestlaste lugemisoskust vaid meie teadussaavutusi. Kuningapaar sai kuulda, et Tartu Ülikool kuulub maailma 250 tippülikooli hulka ja meie teadlased teevad palju koostööd rootsi teadlastega. Ilmselt mitte juhuslikult alustas rektor oma kõnet just emakeelse ülikooli loomisest ja eestikeelse kõrghariduse tähtsusest.
Oli uhke tunne, kui kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia tegid ülikooli aulas sissekande ülikooli auraamatusse. Viimati käis kuningapaar ülikoolis 31 aastat tagasi. 23. aprillil 1992 avasid Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia värskelt taastatud Gustav II Adolfi monumendi. Algne monument oli püstitatud Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks ja 1950. aastal Nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitatud. 1988. aastal kerkis ühel ööl platsile Gustav Adolfi lumest kuju. 1991. aastal tegi Uppsala ülikool kingituse ja valmistas Tartule uue skulptuuri, mis paigutati vanale säilinud graniitalusele.
Täna ülikooli aulas toimunud kohtumisel kinnitas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, et Eesti on olnud realist ida-suunaliste ohtude tuvastamisel. Ning nüüd, kus Lääs on ärganud, seisab Eesti kõrvuti oma Euroopa Liidu ja NATO liitlastena jõuliselt idapiiril oma väärtuste kaitsel. «Ülikooliharidusele tuginev väärtusmaailm on tugevaim ja püsivaim kaitsekilp,» sõnas rektor Asser.
Kuningapaari külaskäiguga anti ka avapauk Tartu Ülikooli 400. juubeli ettevalmistustele. Põhjamaade muuseumiga allkirjastati hea tahte lepe, millega lubati ühiselt uurida Eesti-Rootsi ajalugu ning valmistada ette juubelinäitus, kus saaks eksponeerida Tartu Ülikooli asutamiseaegseid esemeid. Nimelt on Põhjamaade muuseumi kollektsioonis mitmeid 1632. aastal toimunud Tartu Ülikooli inauguratsiooniga seotud objekte: Tartu Ülikooli pitsat, rektori rüü, kaks valitsuskeppi, usuteaduskonna pitsat (1632) ja filosoofiateaduskonna pitsat (1690).
Kõik need asjad viidi Rootsi, enne kui Rootsi kaotas Eesti ja Liivimaa provintsid Põhjasõjas 1710. Ka lubas Põhjamaade muuseum aidata Tartu Ülikoolil saada juurdepääsu teistes Rootsi institutsioonides hoitavatele dokumentidele ja esemetele nagu näiteks Tartu Ülikooli asutamisürikule.
Mul on väga hea meel, et selline kokkulepe sõlmiti. Kui valmistasime ette rahvusülikooli 100. aastapäeva, siis oli mul juubelikomisjoni juhina Rootsi suursaadikuga palju juttu sellest, kuidas saaksime originaalesemeid Tartus eksponeerida. Täna sõlmitud koostöökokkulepe Põhjamaade muuseumiga annab lootust, et aastal 2032. saame Tartus näha nende esemete originaale, mille koopiaid on praegu võimalik ülikooli ajaloomuuseumi “Elu ülikooli“ näitusel uudistada. Eesti ja Rootsi sõprus ning koostöösidemed on tänu kuningapaari külastusele oluliselt tugevnenud.