Riigikogu rahanduskomisjoni liige Maris Lauri ütles täna parlamendis järgmise aasta riigieelarve kolmandal lugemisel peetud kõnes, et tuleva aasta eelarve on mõjutatud ajast ja oludest, milles Eesti riik praegu on. Pidades eelkõige silmas sõda Ukrainas, aga ka inflatsiooni ja praegust majandusolukorda.
„Selle eelarve tunnusjoon on sõjast tulenevalt eelkõige julgeolekuga seotud kulude väga oluline kasv. Kaitsekulud ületavad järgmisel aastal miljardi euro piiri. Sealhulgas suunatakse raha elanikkonnakaitsele ja küberturvalisusele,“ sõnas Lauri.
„Aitamaks meie inimestel erakorraliste oludega paremini toime tulla, tõuseb tulumaksuvaba miinimum tuleval aastal 654 euroni. Suurenevad 1- ja 2-lapseliste perede ning üksikvanemate toetused. Eakate kindlustunnet kasvatab kindlasti 1. jaanuarist kehtima hakkav keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Alguse saab ka pikaajalise üldhoolduse reform. Kusjuures on inimlik ja oluline, et sealjuures läheb pingutus sellele, et abivajaja saaks võimalikult kaua oma kodus elades hakkama,“ loetles Lauri.
Ta tõi ka välja, et lõpuks ameti saab hoo sisse üleminek eestikeelsele haridusele. „Selle ettevalmistamiseks nähakse tuleva aasta riigieelarves ette 41 miljonit eurot. Lisaks, kui mõni aeg tagasi tuli vaielda teadusrahastuse üle, siis nüüd on see garanteeritud ja tuge on saamas kõrgharidus, mille rahastamine suureneb 15 protsenti aastas,“ märkis Lauri.
Eelarve laiemast pildist rääkides rõhutas endine rahandusminister, et riigieelarvega toimetades tuleb alati jälgida Eesti Vabariigi põhiväärtuseid – vabadust, õiglust ja õigust.