Ühendkuningriik on NATO-siseselt Eesti nn raamriik ning kogu Ukraina sõja ajal olnud ukrainlaste rahvusvahelise toetamise eestvedajaid. Ühendkuningriigis on olnud koos Boris Johnsoni ja äsja Ikarose kombel tiibu kõrvetanud Liz Trussi seltskonnas omakorda selle protsessi peategelane.
peab end šotlaseks ning tema poliitiline ja sõjaline karjäär on olnud üsnagi Šotimaaga seotud. Seega kõnelengi järgnevalt šotlase sõnapidamisest.
Käesoleva aasta juuni lõpupäevadel toimunud NATO Madridi tippkohtumise ajaks olid kõige ettevaatlikumadki riigi- ja riigikaitsejuhid aru saanud, et Venemaa terroristlik rünnak oma naaberriigi Ukraina vastu ei lõpe ega leevene (!) Putinile tehtavate telefonikõnede mõjul. Selles suhtumise muutumises oli Eestil ja eelkõige peaminister Kaja Kallasel kahtlemata juhtroll.
Sõjakavalus ja malemäng
oli Briti konservatiivide parimate tütarde ja poegade poliitilise järglasena meid kogu aeg uskunud. Ta ei usaldanud venelaste sõna ega Putinit, ei lasknud end otseselt ega kaudselt petta ega ära osta. Ta uskus eestlaste ja laiemalt Venemaa Ida-Euroopa naabrite kogemust ning suhtumist. Õnneks jagas ta seda seisukohta peaminister Boris Johnsoniga ning nii võttis Eesti jaoks NATO-siseselt kõige olulisem partner Ühendkuningriik ka Ukraina kaitsmisel USA kõrval juhtrolli. See kõik on mõistagi otseselt seotud Eesti julgeolekuga.
Madridi tippkohtumiseks olime ’ega kokku leppinud terve rea tegevusi, mille kandvaks teljeks oli brittide otsene tegevus kaitsevõimekuse oluliseks kasvuks Eestis ja mujal kriitilises Venemaa-lähedases ruumis.
Küsimusi on tekitanud Eestis seni paiknenud Ühendkuningriigi lahingugrupi lahkumine detsembris. Kas meie kaitse nõrgeneb? Ei, tegemist on ikka eelkõige sõjakavaluse ja malemängu moodi manööverdamisega.
Šotlane on sõnapidaja mees ja nii saigi 8. novembril allkirjad dokument, mis kinnitab, et järgmise aasta jooksul saabub Ühendkuningriigist Eestisse märkimisväärne hulk meie inimeste, meie rahva ja riigi kaitseks.
Eestis saavad olema Typhooni hävituslennukid, Apache´i ründekopterid, Chinooki transpordikopterid. Eesti hanked õhutõrjevõimekuse loomiseks võtavad küll aega, kuid seni saavad Eestis olema õhutõrjesüsteemid Stormer ja mitmikraketiheitjad. Kevadtormile saabuvad meiega kokku harjutanud Ühendkuningriigi maavägede sõdurid.
Meie sõjalise riigikaitse esmane ülesanne on hoida pidevas valmiduses sellist jõudu, mis lööb agressori rünnaku kohe tagasi, ning tegutseda igapäevaselt nii, et see jõud on ohtlikule naabrile teada.
Otsuseid teevad inimesed
Miks räägin ühest isikust, kui ometi on meie liitlaseks riik ja mitte üks minister või isik?
Otsuseid ei tee institutsioonid, vaid inimesed, kes neid juhivad. Niiviisi arutledes ja andes endale aru tõelise demokraatia olemusest, mõistame, et ka sujuvas koalitsioonivalitsuses on eriarvamusi. On ju võimalik mõista poliitikuid, kes seavad kodust kaugel lõõmava sõjatule kustutamisest ettepoole oma rahva otsese heaolu, töökohad, pensionid, hariduse.
Samas kaldub ajalooline tõde näitama, et pika plaani juhtidel on õigus. Kui mõjukad saareelanikud jäävad praegu koju roose lõikama, siis võib hilisem olukord osutuda kordi kallimaks ja keerulisemaks. Ja nii kembeldakse igas vabade kodanike loodud riigi valitsuses, nii vaieldakse ja võideldakse oma ideede ja veendumuste eest ka erakondade siseselt.
Seepärast toongi esile ’e järjekindluse, et ta on seisnud nii oma kui ka meie riigi julgeoleku eest ja kõik oma – ja seega oma riigi – lubadused täitnud. Oleme tänulikud talle nii Ukrainale kui ka Eestile osutatud usalduse ja liitlassuhete eeskujuliku täitmise eest.
Ukrainas toimuva täpsem ettekuulutamine on sama tark kui lepatriinu täppide järgi ilmaennustamine. Mõistagi on mõned arengud tõenäolised ja mõned koguni vältimatud. Venelaste kohutavad inimsusevastased teod, sõja- ja kõik muud kuriteod on lääneriikide juhte aidanud ühtsust hoida.
Kohe, kui olukord tundub ukrainlaste poolele kalduvat, hakkab ajakirjanduse vahendusel kostma hoiatusi, et Ukrainat survestatakse kompromissidele. Enamasti on see ajakirjanike omavaheline konkurents, milles esimeseks pääsukeseks olemine on eespool sõnumi tõepärasusest, aga mitte ainult.
Näiteks Eestis esinenud soomlane Risto Penttilä räägib ühes ja samas ettekandes küll nii ja küll naa ning nii jääbki vahendaja ülesandeks tõlgendamine.
Näiteks ütles Penttilä: “NATO on usaldusväärne, sest põhineb viiendal artiklil ja toetus sellele on tugev. Kuid see, kas kesksed poliitilised pealinnad – Washington, Berliin, Pariis – veel usaldusväärsed on, see on muidugi suur küsimus ehk poliitiline liin sõjalise NATO vastu on kaks eri asja. Lähtun endiselt seisukohast, et Eesti julgeolek on NATO-s tagatud ning kui Soome ja Rootsi on kunagi, loodetavasti võimalikult pea, NATO liikmed, siis nende julgeolek paraneb ja kogu piirkonna julgeolek paraneb.”
Pangem tähele – ta ei nimeta Londonit! Londoni suhtumises ei kahtle ka Penttilä. Usun, et selleski on oma kindel osa šotlase ´e sõnapidamisel. Penttilä arutleb küll asjalikult, kuid siiski vaid arutleb ja oletab. Kaitseministrite ’e ja Hanno Pevkuri allkirjad kokkuleppel on tõsiasi.
Šotlane peab sõna nagu saarlanegi.
Au olgu Ukrainale ja sõnapidajatele-meestele!