Riigikogu liikme vastulause Kersti Sarapuu arvamusloole “Reformierakonna maksuplaan teeb rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks”.
Ennekõike meenutan, et kehtiva küüraka maksuvaba miinimumi õnnetus hüüdis tulles. Ma lubasin 2015., et ei lase seda tulla, aga valitsuse siutsumehed otsustasid selleks peaministriks kutsuda Ratase. Siiani nörritab valetamine süsteemi kehtestamisel, aga aeg on toonase kriitika õigust tõendanud. Paljud küll märkasid, et lubatud 500 eurost miinimumi ei saanud paljud tulu saajatest kohe alguses, mitte seda, et ilma jääjate hulk hakkab ajas kiiresti kasvama ja neil, kes jäävad, rahaline võit kiiresti vähenema. Samuti lasti end petta arvude ja ilmajätmistega. Juurde andmist näidati suuremana kohe, sest võrdlus tehti vananenud 180 euroga, kuigi seadustatud oli juba 205 ja plaan oli seda järjest tõsta.
Mis aga peamine, teise käega ära võeti keskmise pensioni maksuvabastus, ühisdeklararsioonid (kriitika peale taastati minimaalses mahus), madalapalgaliste toetus, vähendati muid maksusoodustusi, tõsteti hüppeliselt aktsiise, mis kõik teiselt poolt koormas ennekõike vaesemaid.
Kõige suuremad kaotajad praeguses miinimumi süsteemist on olnud pensionärid, sest neilt võeti süsteemi katteks ära keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Keskmine pension ise oli juba siis 500 euro lähedal, nii et nende keskmine maksuvõit jäi pea olematuks, ent keskmise pensioni tõustes on nad varjatult aina juurde kaotanud. Praeguseks 600 euro kandis keskmine pension on juba selgelt maksustatud.
Ent eriliselt on süsteem nöökinud töötavaid pensionäre, sest nende kogutulu on enamasti üle 1200 euro, millest võeti algusest peale ja võetakse endiselt maksuvabastust ära.
Aga KE teksti juurde. Kuidas teeks kõigil 700 eurone maksuvabastus vaesed vaesemaks, seda nad ei avalda. See-eest väidavad nad, et ainult üle 2100 eurot teenijate jäävat maksuvaba miinimumi taastademisel raha rohkem kätta ja selle 140 euroga saavat kütta basseine ja mõisaid.
Tegelikult algab maksuvõit null eurost, lisavõit aga 500 euro juurest. Võidul on ammu enne luksust lagi, nii et 2100 euro juures ta mitte ei teki, nagu väidavad ühest suust keskerakondlased, vaid lõpeb tema kasv.
2023. aastaks oleme osakese plaanist juba ellugi viinud: lükanud praeguse küüraka maksuvabastuse piiri 654 euroni ja taastanud keskmise pensioni maksuvabastuse põhimõtte. Aga kiiremini kasvama hakkab maksuvõit 1200 eurost kuus, sest miinimumi ei võeta enam ära.
Veider, et Keskerakond nimetab juba kahttuhandet eurot kuus rikkuseks. Selle suhtumise tagajärg on, et vahemikus 1200-2100 eurot võtab nende kehtestatud süsteem tulumaksuna ära 34,5% tulust ja sealt pole enam mingit maksuvabastust. Keskmisest palgast tabab kõrgem maksumäär ja graafiku küür tervet viimast kolmandikku. Maksuvaba miinimumi ära võtmine, praeguse süsteemi suur häda, kombineerub seal 20% tulumaksuga ja tulemus on rohkem kui kolmandik ära riigile.
Tuleval aastal tõuseb näiteks õpetaja keskmine palk 2048 euoroni ja maksuvabast miinimumist jäävad õpetajad siis pea lõplikult ilma. Aga juba 2016. Ratase tulekuga planeeriti õpetajate viimast paarikümnent eurot kõrgemalt maksustada. Kogu see aeg on KEl olnud aega oma viga parandada, aga sellele on vastu seistud.
34,5% tulumaksu vahemikku ulatub tuleval aastal ka 25% kõrgharidusega kultuuritöötajate, 33% õpetajate ning 35% politseinike miinimumpalgast.
Kui Kersti Sarapuu nimetab, et nende fraktsioon käis Järvamaa inimetega minu erakonna tegematajätmisi arutamas, siis meie olime seal täpselt samal ajal ja kuulasime hoopis inimeste tegemistest. Palganumbritena kordus ka tööstuses Eesti keskmine ehk kõrgemalt maksustatud palk.
Omaette veidrus selle krooniks on Keskerakonna tekstis väide, et “kui inflatsioon ületab 22 protsenti, ei tähenda maksuküüru kaotamine ehk astmelise tulumaksu hävitamine mitte keskklassi kaitsmist, vaid ainult ebavõrdsuse süvendamist”. Asi nimelt on täpselt vastupidi. Kuna maksuvabal miinimumil on lagi, siis tema suhe tulusse viimase kasvades väheneb ja seega ta vähendab tuluerinevusi. Samas, hinnatõus on miinimumi väärtust ja tema osakaalu kuus aastat hoopis ära söönud ning seega ka ta tulusid tasandav mõju just vähendanud. Seega taas, ta vajab tõstmist.
On paraku tõsiasi, et maksukergendust ei saa inimestele pakkuda väga vähese tulu ja seega väikese maksupanuse puhul palju. Vaesed ei võida maksusoodustustest midagi, jõukad aga võidavad palju, mispärast ei tohi sotsiaalpoliitikat maksusoodustustele rajada. Erand on selle poolest just maksuvaba miinimum, sest sellel on ülempiir keskklassi tasemel. Keskerakond teeb aga mõistlikuga võrreldes ikka teisiti ja on kogu aeg väljas uute maksueranditega.
Aga just maksusoodustuste mõju on ebavõrdsust tõesti suurendav. Suurema tuluga inimesed tarbivad eri kaupu isegi kordades vaesematest rohkem, isegi toidule kulutavad 2-3 korda enam, mistõttu saaksid nemed maksusoodustustest ka suurima võidu. Enamus riigi väljaminekust läheb sel juhul neile, kes toetut ei vaja. Need summad on suuremad kui ühtlase 700 eurose maksuvaba miinimumiga säästetavad 140 eurot kuus.
Aga asi on hullemgi, just Keskerakonna liidrid on nõudnud rikaste toetamist. Need on nende tsitaadid, et praegu on “kõik inimesed hädas”, et abistamiseks “on kõik meetodid head”, et “kõiki tuleb aidata”, et “mõelda pole aega, vaadake aknast välja, inimesed karjuvat appi”.
Ega ikka ei ole küll kõik hädas, kuigi sõja ja sanktsioonidega tekitatud hinnatõus on reaalpalgad viinud tagasi keskmiselt 2018. aastasse. See polnud maailma lõpp, aga tagasiminek on muidugi ebameeldiv.
Kuid hea küll, kui toetada kõiki, siis meetod on tähtis ikka, sest praegused energiatoetused nagu ka maksuerandid toetavad kaugelt rohkem just jõukamaid tarbijaid. Seda on taas tihti üle 140 euro kuus. Seega just need suurendavad ebavõrdsust, ehkki vähendavad valu kõigil tarbijail. Halvem veel, kuna hinnatõus tuleb praegu defitsiidist, siis nõudluse stimuleerimine tõstab tegelikult defitsiiti ja sealt hinda.
See oli Keskerakond, kes nõudis piiramatut toetamist, näiteks mistahes elektriarvest poole kinni maksmist, mis ulatunuks ka tuhandete eurodeni kuus ja kulunuks tõepoolest mõistate ja isiklike basseinide kütmiseks. Erinevaid maksusoodustusi nõuavad teiselt poolt isegi pankurid ja neid tahetakse ka valimisprogrammidesse panna.
Aga kogu see ebaõiglus tuleks tagasi lükata, hakata toetamisel abivajajadust kontrollima ja kõigile jätta alles ainult 140 eurose maksukergendus 700 eurolt. See oleks mõõdukas valuvaigistus ka parema toimetuleku vahemikes, tuntavam keskmistele ning kehvema toimetuleku korral on muidugi tarvis ka toetusi.
Ühetaoline tulumaks ja maksuvabastus häirivad maksumaksjat kõige vähem ja kaitsevad teda nii regulaarse kui ühekordse sissetuleku kasvu korral kõrgema maksustamise eest. Muutuva miinimumi puhul on viimane vältimatu ja seda süsteemi eisaa heaks teha. Ühetaoline maksuvabastus annab ka vabaduse teha omal valikul ära asjad, mille kohta praegu iga huvigrupp tahaks omaette maksusoodustust. Ikka koos ebavõrdsuse suurenemisega.
Ma lubasin 2015. valimistel, et ei lase küürakat süsteemi läbi ning võitlen kõigi 300 eurose maksuvabastuse eest. Aga valitsuse suitsunurgas otsustati meie teadmata tuua Stenbockki Ratas. Tema peale mängiti valimiste võitja asemel ka 2019. Enam see ei saa korduda. Tegelikult ei meeldi praegune süsteem ei pensionärile, palga saajatele, maksjatele ega kehtestajatele ning 2023. saab teha talle vigade paranduse.