Ajaloolise mõttes elame täna tõepoolest erakordsel ajal. Keeruline ei ole olukord vaid Eestis, vaid igal pool maailmas. Sisepoliitiliselt aina keerulisemaks läheb, sest valimised on ukse ees ja see tähendab võitlust, kus vahendeid ei valita.
Vaatamata aga opositsioonist kõlavatele etteheidetele, et sotsiaalkaitsevallas nagu mujalgi pole tehtud piisavalt, on tegelikult tehtud palju. Alustame näiteks pensionidest.
Käesoleva aasta varakevadel kinnitati Kaja Kallase esimese, 2021. valitsuse aasta häid majandustulemusi arvesse võttes indekseerimisest tulenev 7,9% suurune pensionitõus. Niisamuti tagasime 2023. aasta jaanuariks pensioni baasosa ja rahvapensioni erakorralise tõusu 20 eurot ja vabastame pensionid keskmise pensioni ulatuses tulumaksukohustusest. Järgmise aasta prognoositav keskmine pension (arvestades ka eeldatavat indekseerimist) on alates aprillikuust seega 704 eurot. See on olnud aga vaid osa viimase kahe aasta jooksul tehtud sammudest vanemaealiste toetamisel.
Sel sügisel jõustus ka üksi elava pensionäri toetuse tõus, mis kasvas 115-lt eurolt 200-le eurole. See tähendab, et alates käesoleva aasta sügisest makstakse üksi elava pensionäri toetust varasemaga võrreldes 85 eurot rohkem. Toetust makstakse 95 830 inimesele ja see teeb aastas kokku 19 116 000 eurot.
Turvatunde tagamisega pensionieas on seotud ka üldhooldusreform, mille tulemusel muutub hooldekodu koht järgmise aasta juulikuust inimese jaoks taskukohasemaks. Kui seni on inimese katta olnud 100% hooldekodu kohatasust, siis edaspidi hakkab kohalik omavalitsus osaliselt teenuskoha maksumust rahastama. See tähendab, et eelduslikult võiks suurem osa neist inimestest, kel on hinnatud teenusvajadus, olla võimelised endale hooldekodukohta pensioni eest lubama. Paraku on aga ka siis veel jätkuvalt neid, kes võivad teenuse eest tasumisel lisatuge nagu seni, kas kohalikelt omavalitsustelt või ülalpidajatelt vajada.
Riik investeerib 2023. aastal 40 miljonit eurot üldhooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ning koduhoolduse teenuste parandamiseks. 2024. aastal antakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste tulubaasi üldhooldusteenusteks ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus 62 miljoni euroni.
Lisaks langetas valitsus kevadel otsuse tõsta toimetulekupiir 150 eurolt 200 eurole, mis on see summa, mis inimesele vältimatute kulude mahaarvamise järel kindlasti kätte peab jääma. Alates eelmisest kuust on üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele toimetulekupiir seega 200 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiir on edaspidi seni kehtinud 120 euro asemel 160 eurot ning iga alaealise lapse toimetulekupiir 180 euro asemel 240 eurot kuus. Riigi kogukulu 2023. aastaks sellega seonduvalt on 38 464 502 eurot. Paremini hakkamasaamist toetab aga ka see, et uuendusena hakatakse toimetulekutoetuse määramisel kuluna arvestama aastas maksimaalselt kuue kuu kohta eluasemelaenu ning intressi. Läbi selle soovime aidata raskustesse sattunud peredel elupaik alles hoida.
Hakkamasaamist toetab kindlasti ka novembrist kehtima hakanud ühekordne 50-euro suurune toetus Eestis elavatele vanaduspensioni eas pensionäridele, töövõimetuspensioni või rahvapensioni saavale 100% töövõimetusega inimesele ja lapsetoetuse saajatele. Hinnaleevendustoetust makstakse iga lapsetoetust saava lapse eest. Puuduva töövõimega inimestele maksab toetust hinnatõusu leevendamiseks töötukassa. Seda toetust saab ligi 584 000 inimest kokku 29 miljoni euro ulatuses.
Väga olulised muudatused jõustuvad 1. jaanuarist ka perehüvitistega seoses. Esiteks tõuseb esimese ja teise lapse toetus uuest aastast 80 euroni ning üksikvanema toetus tõuseb senise 19 euro asemel 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus tõuseb uuest aastast 3–6 lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Peretoetuste suurendamine toetab nii perede majanduslikku toimetulekut kui loob turvatunde perelisa planeerimisel.
Muudatuste tulemusel saavad edaspidi lapsetoetust ka 16-18-aastased mitteõppivad lapsed. Praegu on nii lapsetoetuste kui lapserikka pere toetuse maksmise tingimuseks vanuses 16 kuni 19, et laps peab õppima, kuid mõnikord ei ole see võimalik ja nii on näiteks erivajadusega või ühte, kahte last kasvatav pere jäänud lapsetoetusest ilma teistest varem. Seega lisandub lapsetoetuse saajate hulka ca 3000 mitteõppivat 16-18 aastast last, kes seni lapsetoetust ei saanud ning mistõttu ka lasterikka pere või üksikvanema toetusest ilma on jäädud. Umbes 20% neist peredest kasvab erivajadusega laps. Lasterikka pere toetus indekseeritakse 2024. aasta 1. maist ning toetus lõppeb astmeliselt pere noorima lapse 19-aastaseks saamisel.
Lisaks täiendab sotsiaalministeerium perehüvitiste eelnõu olulise muudatusega kõige kurvemateks olukordadeks, kui sureb alla 3-aastane laps. Riik võimaldab selle plaani kohaselt nii emale kui isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses, et pere saaks kõige raskemal leinaajal hakkama ega peaks muretsema toimetuleku pärast. Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel olnud hinnanguliselt 30 surnultsündi ja alla 3-aastaste laste surmasid hinnanguliselt 30 juhtumit aastas. Praegu on vanemahüvitis ja sellega kaasnev ravikindlustus tagatud kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul.
Kokku panustab riik tuleval aastal peretoetustesse ligikaudu 479 miljonit eurot. 2026. aastaks kasvab peretoetuste lisakulu ligi 219 miljoni euroni ja seega saab kogukulu prognoositavalt olema ligikaudu 515 miljonit eurot.
Niisamuti tõuseb jaanuarikuust tulumaksuvaba miinimum senise 500 euro asemel 654 euroni, mis tähendab, et kuni 1200 eurot teenivale inimesele jääb selle tulemusel aastas kätte 370 eurot rohkem kätte. Maksuvaba tulu arvutamise aluseks on kalendriaasta tulud ja kuni 14 400 eurot aastas teenivad inimesed saavad oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 7848 eurot. Muudatuse tulemusel jääb umbes 368 000 inimesele aastas kätte ligi 100 miljonit eurot rohkem.
See on suur osa tehtud tööst, kuid olulisi arenguid on teisigi. Nii investeerime näiteks vaimse tervise valdkonda ühes eelmisel aastal esmakordselt eraldatud vahenditega 2023. aastal kokku 7 miljonit eurot ning tõstame ka sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi kuni 14 protsenti. Energiasõjaga toimetulekuks on eratarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtetele loodud elektri universaalteenus ning likviidsusmeetmeid pakutakse ka suurettevõtetele. Energiahinna tõusu mõjude leevendamisse investeerib riik 2022. aasta oktoobrist 31. märtsini 2023 ühtekokku 200 miljonit eurot.
Tee tõeliselt kaasava ühiskonnakorralduse poole ei ole lühike ega lihtne. Niisamuti ei ole see vaid riigi vastutada, vaid sõltub tegelikult meist kõigist. Riigi tugi turvatunde tagamisel on suur, kuid heaolu algab imeväikesest igapäevastest tähelepanekutest ning pingutustest. Riik peab oma kodanikele pakkuma selles osas aga tuge ning selle nimel me viimased kaks aastat tööd teinud oleme.