Sise- ja välisjulgeolek on meie kestmise alus – julgeolek on minu hinnangul tervik ning see peab saama vääriliselt toetatud. Iga euro peab olema võimalikult efektiivselt investeeritud nii inimestesse kui ka võimetesse. 2023. aastal tõuseb kaitse-eelarve esimest korda üle miljardi ning iseseisva kaitsevõime jätkusuutlikuks arenguks peame järjepidevalt panustama vähemalt 3% SKP-st sõjalisse riigikaitsesse.
Kaitsevõime jätkusuutlik arendamine
Eesti kaitsekulud on 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 42,5 protsenti suuremad, ületades 2023. aastal esimest korda miljardi euro piiri. Suhtarvuna SKP-sse jõuame 2023. aastal 2,85 protsendini SKP-st ning järgmistel aastatel ületavad kaitsekulud 3% SKT-st.
Järgmise nelja aasta jooksul investeerime oma maksuraha kaitsevaldkonna hangetesse peaaegu 2,5 miljardit eurot ehk üle poole kogu kaitsekuludest (53,6%). Tegemist on enneolematult suure osaga riiklikest kuludest, sellega on Eesti täitnud vastava eesmärgi suure varuga.
Värske sõjakogemusega kinnitust saanud valikutest arendame kriitilise tähtsusega võimetena välja keskmaa õhutõrje, täiendame kaudtulevõimet täiendavate liikursuurtükkide ja uute mitmikraketiheitjatega, viime 2. jalaväebrigaadi soomukitele, tugevdame rannikukaitset, täiendame oma laskemoonavarusid ja arendame välja liitlaste vastuvõtmiseks vajalikku taristut. Iga euro, mis läheb kaitsevõimesse, peab tootma maksimaalselt reaalset kaitsevõimet.
Riigikaitse selgrooks on reservväelased
See tähendab – meie inimesed niikuinii, kuid mitte ainult palgalised sõjaväelased, vaid inimesed läbilõikeliselt kogu ühiskonnast, kes asuvad sel hetkel (mis tänu meie kaitsevõimele loodetavasti kunagi ei saabu!) oma kodu ja lähedaste kaitsele.
Selleks jätkame maakaitse suurendamist 10 500 võitleja võrra, kellele individuaalvarustuse hangime 2023. aasta esimeses pooles. Ajateenistusse kutsutavate arv suureneb 2023. aastal 3800 kaitsjani.
Liitlaste vastuvõtmiseks loome neile sobivad vastuvõtutingimused ja laiendame kaitseväe ja liitlaste ühiste harjutuste alasid. Samuti tugevdame luure ja vastuluure võimekust – õigeaegne teave ohtudest võimaldab neid ennetada ja neutraliseerida.
Muidugi peab Eesti kaitsevõime tugevdamine olema pidev ja järjepidev, et ühelgi agressoril ei tekiks mõtet meid rünnata. Õnneks ongi see juba mõnda aega olnud valitsuse peateema ehk panus riigikaitsesse on tugevam kui kunagi varem.
Septembris kiitis juhatus heaks erakonna valimisprogrammi põhimõtted julgeolekupoliitikas, muu hulgas kaitsekulude tõstmine 3% sisemajanduse kogutoodangust, maakaitseväe isikkoosseisu tõstmine 20 000 inimeseni ja riigikaitseõpetuse tavapäraseks õppeaineks tegemine koolides. Need on sammud, mis suurendavad kõikide Eesti inimeste kaasatust riigikaitsesse ja on praeguses julgeolekuolukorras väga vajalikud.
Koos liitlastega ei ole me enam kunagi üksi
Meie riik oma väiksusest tulenevalt saab olla rahvusvaheliselt kiire otsustaja ning sellega taastoota olulist usalduskrediiti meie partnerite seas. 2022. aastal Valgevene alustatud ja Kremli orkestreeritud Euroopa Liidu välispiiri vastu oli Eesti esimesi Leedu, Läti ja Poola abistajaid. Saatsime Leetu sajad kilomeetrid okastraati kohe peale nende esimest abipalvet. Eesti Kaitseväe sihtüksused olid pea pool aastat Poola piiril abistamas.
Ukrainale sõjalise abi andmise debati algatasime juba eelmise aasta detsembris. Peale kirglikku arutelu nii Eesti ühiskonnas kui laiemalt Euroopas jõudsid esimesed meie annetatud tankitõrjerelvad Javelinid 18. veebruaril ehk enne laiaulatusliku sõja algust Ukraina pinnale. Need samad Javelinid on Ukrainas ennast suurepäraselt teeninud ning seeläbi ka Eesti julgeolekut suurendanud. Strateegiliselt Eesti julgeoleku eest seistes peame ka edaspidi tegutsema ning reageerima sündmustele, mis ei toimu küll meie riigipiiride vahetus läheduses, aga omavad olulist mõju meie enda julgeolekule. Me ei tohi oodata konfliktide laienemist, vaid peame proovima deeskaleerida enne eskalatsiooni.
Samamoodi on Eesti käitunud rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega. Eesti läks meie liitlasele Prantsusmaal esimesena Malisse appi ning kinnitas oma osaluse sealsetes missioonides. Solidaarne panustamine koostöös liitlastega taastoodab meile julgeolekut tagasi kodumaal. Euroopas on kaks tuumariiki, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, kes mõlemad panustavad Eestis olevasse eFP missiooni – see on saavutus, mille üle tuleb olla uhke.
Britid on Eestis juhitava lahinggrupi juhtriik, nad on siin nii sõdurite kui ka tipptasemel sõjatehnikaga. Lisaks kaitsevad hetkel Ämaris Eesti ja Baltikumi õhuruumi liitlaste hävitajad.
Ma aitasin vedada ka konsultatsioone liitlastega, mis kulmineerusid 2022. aasta suvel Madridi tippkohtumisega, mille tulemusel luuakse Eesti kaitseks raamistikus tegutsev diviisistruktuur, mille üksused ja staap koosnevad nii Eesti enda kui teiste liitlaste panusest. See diviisistruktuur valmib peatselt ning parandab oluliselt meie regiooni kaitsevõimet.
Tegutseme üheskoos liitlastega kindlalt Euroopa Liidus ja ning see tagab, et igal inimesel on võimalik väärtustada kõiki neid vabadusi, mille eest Ukraina praegu võitleb. Toetame igakülgselt Ukrainat edasi, et see sõda lõppeks võimalikult kiiresti Ukraina võiduga.
Julgeolekuoht nr 2 – levik
Jätkuva sõja kõrval on kurb vaadata, kuidas osa Riigikogu liikmeid eriti tänases julgeolekuolukorras tegelevad parlamendis endiselt nii enda kui kogu parlamentaarse demokraatia häbistamisega. Kahetsusväärselt proovitakse ka ühismeedias alavääristada ning laimata kaitseväe juhtkonda. Igasugune Eesti kaitseväe ja Kaitseväe juhtkonna alavääristamine peab lõppema, meil on suurepäraselt juhitud kaitsevägi ning väärikas kaitseväe juhataja. Kokkuvõtvalt selline riigi institutsioonide ei too Eestile suuremat julgeolekut. Lisaks Venemaa Föderatsiooni agressiivsele käitumisele ja sellega meie regiooni julgeoleku olulisele halvenemisele ongi selgunud Eesti julgeolekuoht number kaks. 2022. aastal hindasid Eesti inimesed üheks suuremaks ohuks levikut. Pea 78% inimestest pidas seda tõenäoliseks ohuks. Tõde ning tõekaitse annab tervema ja ühtsema ühiskonna. Ärme lõhu oma riiki vale, laimu ja mõnitamisega.
Kinnitan veelkord, et 2023.aasta tehtud otsused ning juhitud valitsused tähendavad, et Eesti on kindlates kätes ja kindlalt kaitstud.