Valimised on demokraatias aus ideede ja seisukohtade võistlus. Igaüks saab öelda, mille eest seistakse, ning samamoodi saab valija valida seda, mis armsam ja arukam tundub.
Uudis Varro Vooglaiu ja Markus Järvi kandideerimisest seetõttu on tervitav. Kõrvaltvaadates on ju hea, kui kaks inimest ausalt kapist välja astutavad, olemaks nagu süda tahab. Poliitiliselt loomulikult, ega ma muud vihja.
Varro Vooglaid on ideeliselt ju kenasti käsikäes Helmede pere juhiga, Mardiga. Mart on kinnitanud, et nõustub Vene välisminister Lavroviga, et Balti riikide julgeolekutagatis on rahumeelne Venemaa. Nagu lubanud kindlalt lahkuda Euroopa Liidust, otsinud alternatiivi NATOle ja viimati andnud teada, et EKRE on eeskätt rahutuvi. Rahutuvi, kes pole Ukraina poolel, vaid soovitab leppida Venemaaga.
Varro pole kehvem, tema ei häbene öelda, et teda ei segaks, kui Pika Hermanni tornis ei lehviks suur sinimustvalge. Et ehk isegi võiksime olla veidi nagu kubermang, peaasi, et elu mugav. Tühja sest sinimustvalgest. Seetõttu arvan, et valimistel kandideerimine on aus tegu. Sellele platvormile saavad Helmed ja Vooglaid, Järvi kenasti tuge paluda.
Seetõttu on vägagi sümboolne, et sellise platvormiga EKRE külgkorvist asutakse Riigikokku kandideerima. Võin öelda, et väga mitmes koosseisus igal hommikul tööle tulles on lehviv suur sinimustvalge üks ilusamaid vaateid, mis sümboliseerib vabadust ja iseolemist, ühendust Euroopa ja läänemaailmaga. Eks valijad siis saavad öelda, kas südamele on armsam kubermang või oma riik.
Arvan, et uudis nende kapist väljumisest lisab paljudele motivatsiooni seista oma riigi eest.