Vähemalt kahes mõttes on Nord Streami juhtum tõsisem. Esiteks, kuigi rünnak toimus väljaspool Rootsi ja Taani territooriumi, on tegemist väga suurt majanduskahju toonud rünnakuga energiataristu vastu. Taolisi stsenaariume on läbi mängitud kriisiõppustel, aga nagu on ka suurte sõdadega – enne nende toimumist on neid ikkagi vähetõenäolisteks peetud.
Teiseks, kuigi plahvatused on toimunud ja gaas lendub pühapäevaks atmosfääri, ei ole need Nord Streami juhtum veel läbi.
Vähemalt sama oluline kui rünnaku fakt on tekkinud olukorra lahenduskäik: -sse pääsu ootava Rootsi, liitlase Taani, Nord Streami kaasomaniku (või peaks ütlema kaassüüdlase?) Saksamaa ning Euroopa Liidu ja reaktsioonid. Eriti tähelepanelikult peab mõistagi jälgima Venemaa edasisi avaldusi ja tegevust.
Täna on Rootsi, Taani ja Norra oma esimeste reageeringutega näidanud, et nad käsitlevad toimuvat esmajoones julgeolelekukriisina. Kolme riigi kaitseväed on viidud kõrgendatud valmidusse, plahvatuskoha lähedusse on viidud sõjalaevu. Teatatud on sõjavälise kaitse paigutamist energeetikaobjektide lähedusse. Taani on otse öelnud, et eeldab «Venemaa jätkuvat mõõgaga vehkimist».
Samas on pigem hoidutud süüdlase nimetamisest. Ametlik hinnang on, et tegemist on sabotaažiga ehk vaenuliku ja teadliku aktiga. Kelle poolt on seni ametlikult ebaselge. Venemaa üritab mängida ohvrit ja räägib, et rünnatud on ühekorraga «Euroopat ja Venemaad». Venelased on ka palunud plahvatuste küsimuses kokku kutsuda ÜRO Julgeolekunõukogu. Samas ei ole ka venelased veel kedagi otseselt süüdistanud.
Edasine sõltub vähemalt mõnel määral asjassepuutuvate lääneriikide reageeringu otsustavusest. Seni puuduvad siin otsesed ohumärgid. Rootsi on rääkinud naabrite ja , kõik on teatanud, et Euroopa Liit ja reageerivad ühtselt ja mingit uurimise kalevi alla panemist pole karta.
Kas tegelikult on võimalik veenvalt tõendada, kes ja kuidas plahvatused korraldas, on raske ennustada. Tõenäose meetodina räägitakse autonoomsetest lõhkeainet kandvatest allveedroonidest, mis võivad olla olnud tegevuses päevi või nädalaid enne intsidenti.
Meie huvides on esiteks terroristliku akti sooritaja võimalikult kiire väljaselgitamine ja teiseks äärmiselt jõuline vastus.
Võib olla üsna kindel, et hiljemalt siis, kui Venemaa süü hakkab tõendamist leidma, tulevad nad välja oma versiooniga toimunust. Küllap proovivad süüdistada kas ameeriklasi, ukrainlasi või kedagi kolmandat. Üsna tõenäoliselt hakkavad nad nõudma oma uurimisrühma, miks ka mitte sõjaväestatud uurimisrühma ja näiteks mõne saatelaeva ligipääsu sündmuskohale.
Meie huvides on esiteks terroristliku akti sooritaja võimalikult kiire väljaselgitamine ja teiseks äärmiselt jõuline vastus. Kui leiab tõendamist, et tegemist oli venelastega, siis tuleks Läänemeri neile kuni Ukraina sõja lõpuni sulgeda. Venemaa jälgib praegu väga tähelepanelikult kõigi Läänemere riikide reaktsioone, otsib kriisilahenduses nõrku kohti ja planeerib järgmisi samme.
Miks rünnak läbi viidi, ei ole esialgu selge. Versioone on kindlustuspettusest kuni suure sõja algfaasini välja. Taustal tuleb vältimatult arvestada sooviga tõmmata tähelepanu ära Ukrainalt ja pakkuda Läänele probleeme kodu lähedal.
Võimalik, et tegemist on lihtsalt signaaliga: «me oleme suutelised teie tagaõues tegutsema, me ei kõhkle ja meil on üllatusi varuks». Kahjuks ei saa välistada olukorra eskaleerumist.