Päeval, kui astusin ministriametisse, andis üks elukogenud sõber mulle nõu: “Ära sa jumala eest midagi muuda ega kedagi puutu – siis läheb kõik hästi!“ Tõenäoliselt oleksin seda nõuannet järgides ka täna ametis, aga mida sedamoodi vegeteerimine ka väärt oleks?
Minu saatus oli olla kriisiaja minister. Keeruline aeg nõuab otsustavaid tegusid. Ministeeriumi 300 töötajast vahetus minu ametiajal 74. Osa neist elu loomulike voogamiste tõttu aga tunnistan, et üks eesmärke oli kaasata reaalsesse juhtimisse valdkonna parimaid spetsialiste. Selle kinnituseks olgu fakt, et esimest korda vabas Eestis on meil Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler doktorikraadiga kasvatusteadlane ja teadusala asekantsler professori ametikohalt ministeeriumisse tulnud endine Tehnikaülikooli teadusprorektor.
Üheskoos meeskonnaga seisime selle eest, et hoolimata koroonatsunamidest saaksid lapsed käia koolis. Lisaks algas varakevadel sõda Ukrainas vastu, tuues meile tänaseks ligi 15 tuhat sõjapõgenikust last ja noort.
Kriiside lahendamise kõrval hoidsime hambad ristis fookuses ka haridusvaldkonna kaht kõige strateegilisemat teemat: õpetajate järelkasv ning üleminek eestikeelsele haridusele.
Avatud suhtlus valdkonnaga
Pooleteiseaastase ametiaja jooksul külastasin 73 haridusasutust. Hoidsin teadlikult tihedat kontakti koolijuhtidega: alates sügisest kohtusin Koolijuhtide Ühenduse juhatusega igal nädalal – kokku 23 korda.
Esimest korda kutsusime ühise laua taha kõik need koolide tugispetsialistide ühendused, kes toetavad laste vaimset tervist – kokku 7 korda. Rektoritega kohtusin 13 korda, peamiseks teemaks kõrghariduse rahastamine.
Koroonakriisi ajal alustasime iganädalaste koolide küsitlustega, et teada saada, kuidas neil läheb, millist abi vajatakse. Jätkasime küsitlusega ka sõjapõgenike saabumisel. Käivitasime iganädalased infotunnid, kus koolipere liikmed ja koolipidajad said küsida küsimusi otse ministeeriumi ekspertidelt. Minu jaoks oli oluline, et haridusvaldkonnas tegutsevad inimesed mõistaksid ministri või ministeeriumi tegevuse põhjuseid.
Hoidsime tänu kiirtestimisele koroonakriisi ajal hariduse avatud
Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Koolipsühholoogide Ühing ja Huvihariduse ühendused on hinnanud, et meie otsus koolidele sügisel kiirteste hankida aitas hoida hariduse avatuna. Novembrist maini tuvastasime kiirtestidega 37 742 koroonaviirusega nakatunut õpilast ja koolitöötajat. Testimine koolides vähendas nakatumisnäitajaid kõigis maakondades ja vanusegruppides, langema hakkas ka haiglakoormus.
Õpilünkade tasandamine
Distantsõppest tingitud õpilünkade tasandamiseks said koolipidajad 17 miljonit eurot. Õpimotivatsiooni taastamiseks toetasime laagrite korraldamist 7,3 miljoniga. Osales üle 63 tuhande lapse.
Sel ja eelmisel kevadel tellisime miljoni euro eest ülikoolidelt põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele lõpueksamiteks ettevalmistuskursusi, kuhu registreeris 12 500 õpilast. Kursused jäävad avatuks aastateks.
Lisatööjõud koolidele
Et suunata koolidesse lisatööjõudu, tegime lepingud Tallinna ja Tartu ülikoolidega. Kokku aitasid õpetajakoolituse tudengid ja asendusõpetajad koole 26 tuhande tunni ulatuses.
Lisasime selleks aastaks riigi poolt tasuta pakutavate kursuste nimekirja pedagoogikaalased täienduskoolitused, et valmistada ette õpetajaabisid, kes aitaksid üldhariduskoolide õpilastel õpilünki ennetada ja tasandada. Samuti toetame sügisest eripedagoogiliste teadmiste omandamise kursusi.
Vaimse tervise toetamine
Kuna uuringud näitasid, et distantsõpe on mõjunud halvasti nii õpetajate kui ka õppijate vaimsele tervisele, avasime Koolipsühholoogide Ühinguga eesti- ja venekeelse nõuandeliini, kust saab tasuta ja anonüümselt nõu küsida.
Tellisime Eesti Rahvaülikoolide Liidult ja Vaikuseminutitelt lapsevanematele vaimse tervise loengute sarja. Toimus rohkem kui 100 koolitust ning valmisid järelvaadatavad veebiseminarid.
Sõjapõgenikest lapsed meie haridussüsteemis
Koroonakriis ei jõudnud veel vaibuda, kui Vene väed ründasid Ukrainat. Tänase seisuga on Ukrainas pommitatud enam kui 2000 haridusasutust, neist 200 on täielikult hävitatud. Sajad lapsed ja noored on sõjas kaotanud elu, miljonid võimaluse turvaliselt oma kodumaal õppida. Meil oli ja on võimalus aidata.
Võtsime sel kevadel Eesti haridussüsteemi vastu pea 5000 Ukrainast pagenud last ja noort ning pakkusime neile paindlikku kohanemis- ja keeleõpet. Olge tänatud kõik haridusasutused ja õpetajad, kes sõjapõgenikest lapsed avatud südamega vastu võtsid!
Pakkusime kiirkoolitusi õpetajatele, et kuidas teise emakeelega last õppetöösse kaasata. Riigi lisaeelarvest saime üle 76 miljoni euro Ukrainast tulnud sõjapõgenike haridusega seotud kulude katteks.
Üle 2 miljoni euro eraldasime Eesti ja Ukraina noorte lõimumise edendamiseks ning laagrite korraldamiseks, et toetada Ukraina noorte eesti keele õpet. Neis saavad suve- ja sügisvaheajal osaleda enam kui 11 200 noort, sealhulgas 6 000 ukraina noort.
Vabaduse kool
Lõime Tallinnasse 800-le 7.-12. klassi õpilastele keelekümblusmetoodikal põhineva Vabaduse Kooli. Avasime ka nõustamistoa, et pakkuda Ukraina peredele tuge koolivalikute tegemisel. Võtsime Rajaleidjasse tööle neli Ukraina psühholoogi ja ühe nõustamisteenuste koordineerija.
Märtsist alustas tööd ukrainakeelne koolipsühholoogide nõuandeliin, kuhu oodatakse helistama kõiki laste ja noortega töötavad inimesi, õpilasi, lapsevanemaid.
Õpetajate järelkasv
Kuigi viimased poolteist aastat oli ministeeriumi fookus olude sunnil kriisidel, valmis meil ka esimest korda õpetajate järelkasvu tegevuskava. Selles on kokku lepitud konkreetsed sammud, et hoida ja väärtustada õpetajaid ning edendada õpetajate järelkasvu.
Tartu ja Tallinna ülikoolid said 1,4 miljonit eurot, et luua järgmisel õppeaastal juurde 141 täiendavat õpetajate ja tugispetsialistide õppekavade õppekohta. Järgneval kolmel aastal tuleb selle tegevuskava põhjal juurde vähemalt 550 uut õpetajakoolituse õppekohta.
Õpetajate palk
Kui varasem valitsus tõstis õpetajate palka 0 eurot ning lubas riigieelarve strateegias sama liini jätkata veel vähemalt neli aastat, siis mina suunasin õpetajate palgakasvu kokku 30 miljonit eurot, et õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseks vähemalt 7,3% ehk Eesti keskmise kuupalga tasemele. Kusjuures üle 9 miljoni euro leidsime selleks valdkonnast seest. Leian, et on ülimalt oluline, et valitsus lepiks riigieelarve strateegias kokku ka õpetajate järgnevate aastate palgakasvus, jõudmaks 120%-ni Eesti keskmisest palgast.
Teema lõpetuseks kaks märgilist otsust õpetajate väärtustamiseks. Esimese haridusministrina osalesin ma kahel kevadel nii Tallinna kui Tartu Ülikooli õpetajakoolituse lõpuaktustel. Sellest võiks saada haridus- ja teadusministrite jaoks traditsioon. Ja teiseks, sain Vabariigi Presidendilt nõusoleku osaleda Õpetajate Galal, kus antakse üle Aasta Õpetajate tiitlid ning elutöö auhind.
Eestikeelsele haridusele üleminek
Olen kuulnud süüdistust, et minister ei tea, mis venekeelsetes koolides toimub. Tõsi, varasemad ministrid neisse väga ei sattunud. Mina käisin venekeelsetes haridusasutustes teadlikult, et olukorda paremini mõista.
Esimest korda iseseisvas Eestis valmis ekspertidest koosnenud töörühma eestvedamisel eestikeelse hariduse tegevuskava, mida asusime usinalt täitma. Õppeaasta alguses avasime toetusmeetme eesti õppekeelega koolidele, kus õpib rohkem kui 10% teise emakeelega lapsi, et toetada muu emakeelega põhikooliõpilaste täiendavat eesti keele õpet. Ühe viimase otsusena sain allkirjastatud määruse, mis pakub sarnast toetust ka lasteaedadele.
Eestikeelse hariduse arendamine Ida-Virumaal
Riigistasime kaks Ida-Virumaa eestikeelset kooli: Narva Eesti Gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Järve kooli. Narva ehitame kahte riigigümnaasiumi ja eestikeelset põhikooli. Valitsus toetas kahe suure venekeelse põhikooli renoveerimist Narvas ja Kohtla-Järvel kokkuleppel, et neist kujunevad varajase keelekümbluse koolid ehk õpet alustatakse 100% eesti keeles.
Tartu Ülikooli Narva Kolledž sai lisaraha, et luua kokku 28 lisaõppekohta, koolitamaks õpetajaid mitmekeelse kooli jaoks.
Eesti keelest erineva emakeelega laste toetamiseks eesti keele omandamisel on selle aasta riigieelarves kavandatud kokku üle 8 miljoni euro. See on läbi aegade suurim valdkondlik eelarve. Järgmiseks aastaks taotlesime juurde 14,6 miljonit eurot.
Riigikeele oskus on nüüd õpetajate kvalifikatsiooninõue
Täna veel töötab meie haridussüsteemis 2300 keelenõudele mittevastavat töötajat. Sidusime nüüd õpetajate ja tugispetsialistde riigikeele oskuse nõude teiste kvalifikatsiooninõuetega. Edaspidi saab õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistidega sõlmida tähtajatu töölepingu vaid riigikeele oskuse nõuetele vastavuse korral.
Esimest korda riiklik järelevalve
Tegime eesti keel teise keelena tasemetööd nii 4. kui ka 7.klassi venekeelsete koolide õpilastele. Tulemused olid šokeerivaid – vaid 40% õpilastest saavutasid 4. klassiks kõige algelisema A1 taseme. Ja 44% 7. klassiks A2 taseme. Seepeale algatasime esimest korda riikliku järelevalve venekeelsetes koolides, mõistmaks, miks õpilaste riigikeele oskuse tase on sedavõrd troostitu. Tulemused tulevad sügisel.
Lõpetasin kurikuulsa Tallinna kolme vene kooli lepingu
Vahetult enne minu ametiaja lõppu saatsime Tallinna Haridusametile ametliku teate, et lõpetame Keskerakonna algatatud nn kolme kooli lepingu. Selle kohaselt said kolm venekeelset Tallinna kooli priviligeeritult aastas 750 tuhat eurot eestikeelse õppe metoodikate arendamiseks ja seireks. Paraku pole neid metoodikaid loodud ega teaduspõhiselt seiratud.
Vabanenud raha suuname valdkonda võrdsetel alustel eestikeelse õppe arendamiseks.
See oli lühike ülevaade pooleteise aasta jooksul olulisemast tehtust. Oli seda palju või vähe? Eks võrdlus järeltulijatega näitab.