Lapsehoiuteenuse hüvitamine tuleb Tallinnas teha peresõbralikuks

Arvamus
|
Õnne Pillak
|
25.08.2022

Lapsevanemate jooksutamine igal kuul arvete ja avaldustega lapsehoiuteenuse hüvitise saamiseks tuleb lõpetada. Lapsehoiuteenuse hüvitamine peredele, kes pole saanud lasteaiakohta linna suutmatuse tõttu seda pakkuda, tuleb muuta peresõbralikuks ja mugavaks.

Põhimõte olgu lihtne. Kui linnal lastega perele sõime või lasteaia kohta pakkuda ei ole, siis lapsehoiuteenuse hüvitamine neile peredele toimub otse linna ja lapsehoiuteenuse pakkuja vahel, ilma lapsevanema taotluseta. Praegu tuleb igal kuul lapsevanemal tõestada linnavalitsusele, et pere pisikesed käivad veel lapsehoius ja esitada taotlus hüvitise saamiseks. Selline umbusk ja tšekiralli on väsitav ning ebameeldiv.

Saab lihtsamalt

Peresõbralikumat ja bürokraatiavabamat teed on läinud näiteks Tartu, kus linn maksab lapsehoiu eest otse teenusepakkujale, mitte lapsevanemale. Selleks tuleb hoiu ja lapsevanema vahel sõlmida leping, mille lapsehoiuteenuse osutaja kannab ülelinnalisse andmebaasi. Lepingu alusel eraldatakse lapsehoiule hoiuteenust kasutava lapse eest toetus ühe kalendrikuu kohta. Ei mingit igakuist taotluste ja tšekkidega lapsevanemate solgutamist. Lapsevanemaid usaldatakse ja nad saavad mugavalt teenust, mida vajavad.

Tallinna stiilis umbusk lapsevanemate suunal tuleb ära lõpetada

Linnavalitsuse saamatuse tõttu lapsevanemate umbusaldamine ei ole Tallinnas esmakordne. Mõni aasta tagasi vaidlesime linnavalitsusega selle üle, kui mitu last saab koos vanematega linnaujulatesse perepiletiga ujuma minna. Abilinnapea Belobrovtsev teatas küüniliselt, et ei usalda veekeskustes külastavaid peresid ja kahtlustas, et perepiletites lubatud laste arvu üle kahe tõstes hakatakse sõpru kaasa võtma. Volikogu nügimisel sai perepileti lugu lahendatud ja lasterikkad pered saavad nüüd minna kogu perega nii sportima kui muuseumisse. Sama tuleb teha ka lapsehoiuhüvitisega. Lapsevanemad ei ole süüdi selles, et linn ei suuda oma kohustusi täita. Linn peaks ehitama juurde lasteaedasid, et vanemad ei peaks viima lapsi erahoidudesse. Kui linn ei saa enda tööga hakkama ja sunnib lapsi erahoidudesse, peab olema süsteem tehtud nende lapsevanemate jaoks lihtsaks ja vähe aeganõudvaks.

Et kehtiv lapshoiuteenuse rahastamise kord vajab muutmist, sest tekitab liigset paberimajandust, juhtis volikogus revisjonikomisjon linnavalitsuse tähelepanu neli aastat tagasi. Sellest hoolimata pole linnavalitsus nelja aasta jooksul ise initsiatiivi näidanud. Reformierakonna fraktsiooniga tuleme linnavalitsusele appi ja teeme ettepaneku, et peredele mõeldud abi saaks bürokraatiavabaks. Võin kinnitada, et lapsevanemad ootavad seda muudatust pikisilmi.

Kokkuvõtteks. Lasteaiakohtade nappus on Tallinnas olnud probleemiks pikki aastaid. Aja jooksul on probleemituum muutunud, aga mitte kadunud. Jätkuvalt on linnaosasid, näiteks Kesklinn ja Nõmme, kus kodulähedane lasteaiakoht on peredele kui helesinine unistus. Mõned päevad tagasi saime lugeda, kuidas Keskerakondlik linnavalitsus vussis ära Veerennis elavate lastega perede lootuse saada laps kodulähedasse lasteaeda panna. Lubatud munitsipaallasteaia asemel tuleb eralasteaed, milleni enamus perede võimalused ei küündi. Selle asemel, et teha lapsevanemate elu keerulisemaks, soovitan linnavalitsusel hakata tööle ja luua lastega perele elukeskkond, kus on lihtsasti kättesaadavad teenused. Kodu- või töökoha lähedal sõime, lasteaia- või hoiukoht on üks nendest.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt