Augusti keskpaigaks peaks venelaste rünnakuind otsas olema ja on oodata Ukraina suuremat vastupealetungi.
Olen mõnda aega sõjaülevaadet edasi lükanud kahel põhjusel. Esiteks, väga olulisi muutusi rinnetel pole toimunud. Venelased on siin seal mõned kilomeetrid edasi surunud, eriti rindejoone idapoolses keskmes. Ukrainlased on võtnud tagasi külasid ja territooriume nii Harkivi kui Hersoni juures. Aga suurt läbiumurret pole kumbki pool saavutanud. Eriti viimase nädala jooksul, kuni eilseni, tilkus ja justkui lekkis paljudest kanalitest teateid ukrainlaste suurtest raaskustest Donbassis, eriti Sjevjerodonetski ruumis.
Sjevjerodonetsk
Venelaste viimane “suur” eesmärk on olnud Sjevjerodonetski (edaspidi SD) vallutamine. See on viimane suurem linn Luhanski oblastis, mis seni on Ukraina käes püsinud ja mille haaramine ei oleks ehk strateegiline läbimurre, aga siiski tekitaks Ukrainale olulisi raskusi ja võiks anda vene üksustele seni pea puudunud tõestuse, et nad siiski suudavad.
SD-s elas enne sõda umbes 100 000 inimest. Ikkagi päris linn. Hiljuti said venelased pärast kolmenädalast hirmsat surumist enda kätte alla 20 000 elanikuga Popasna ja seda esitleti tohutu võiduna.
Nüüd on olnud mõnda aega SD ümbruses venelaste kõige suurem vägede kontsentratsioon. Mõnedel andmetel tõmmati sinna pooled kõigist vene vägedest Ukrainas.
Nädala algul hakkasid Ukrainlased andma signaale, et nad on sunnitud SD maha jätma, et säästa üksusi. Et venelaste suurtükituli on liiga ülekaalukas, rinnetelt tuli teateid, et värskelt rindele jõudnud Ukraina üksused ei ole piisavalt kogenud et seal püsida.
Lääneriigid, eriti nõrganärvilisemad, ja pool Twitteri-maailma hakkas silmapilk rääkima, et Ukraina kaotab sõja. Haruldase avameelsusega teatas Zelenskõi, et Ukraina kaotab iga päev rindel umbes 100 võitlejat. Kõik hakkasid kohe seda arvu kahe või kolmega korrutama ja Ukraina kaotused hakkasid tunduma hirmuäratavad.
Üleeile teatasid vene trollid üle ilma, et Sjevjerodonetsk on “vabastatud”. Et üle 90% linnast on venelaste käes.
Ja eile hommikul ilmusid linna ei tea kust Ukraina üksused. Kogenud, efektiivsed ja ilmselt eriti letaalsed. Algasid ägedad linnalahingud. Tänaseks on vähemalt 75% linnast ukrainlaste poole tagasi võetud ja venelased kandnud suuri kaotusi.
See, mis venelastele oleks olnud taktikaline võit, võib hakata osutama ukrainlaste strateegiliseks pöördepunktiks.
Uus hingamine Ukrainale
Venelased on igal pool mujal viimasel ajal ilmutanud suuri väsimuse märke. Vangi langenud venelased on halvasti relvastatud ja ilmselt ka ilma erilise väljaõppeta. Kui nad panid SD-s tõesti peaaegu kõik mängu ja nii haledalt lohku tõmmati, nii et uskusid tõepoolest ukrainlaste lüüasaamist ja siis ise valusalt peksa said, võiks see anda neile vajaliku psühholoogilise põntsu et tuua kulminatsioon lähemale.
Ukrainlased on ise arvanud et venelased jaksavad intensiivselt sõdida augusti keskpaigani. Siis peaks meie meestel olema piisavalt palju Lääne raskerelvi rindel ja venelased piisavalt kuulutatud, et võiks loota suuremat rinde kokkuvarisemist Ukraina kasuks.
Samas on osa jutust Ukraina suurtest kaotustest ja vähemalt osa üksuste vähestest kogemustest ilmselt tõsi.
Kokkuvõttes on aga suur pilt sama, mida enne vahepealset muljet Ukraina kurnatusest ja peaaegu kaotama hakkamisest esitasin. Suures pildis tuleb ukrainlastele pidevalt juurde uusi mehi ja uuemaid ja paremaid relvi. Venelastel tuleb juurde viletsamaid relvi ja viletsamaid mehi. SD tagasivõtmine annab ukrainlastele kindlasti ka uue hingamise. Võimalik et tegemist oli tõesti Ukraina hiilgava petumanöövriga.
Et venelased on suure surve all kuskilgi mingit edu saavutada näitab ka tänane uudis, et Popasna juures sai lahingus surma endine vene 5 armee komandör, praegu “DLRV rahvaväe” komandörina tegutsenud kindralmajor Roman Kutuzov. Olevat ise pealetungi juhtinud. Kui armeekomandör peab ise minema sõduritele seltsi kaevikusse, et need sõdiksid, siis on asi sant. Vähemasti 21 sajandil.
Lähipäevad näitavad, kas ukrainlased suudavad tekkinud momentumit hoida. Kas venelastel on toss väljas või proovivad nad uuesti nii SD kui muid suundi. Tähendab, proovivad kindlasti, kindralid sunnivad ja Moskva sunnib kindraleid. Aga kas sellest neile edu tekib, saab näha. Hetkel seda eriti ei usu. Nii nagu jutud Ukraina kaotustest ja kurnatusest olid küll usutavad, aga ei sobinud siiski üldpildiga kokku (sestap hoidusin ka neid kajastamast, sest lihtsalt ei saanud aru, mis toimub). Nii ei saa praegu aru, mil määral on uued Lääne relvad kohale jõudnud ja kuhu.
Kas tapjadroonid, rändav moon, raskesuurtükid ja muu sõjatehnika on kohal või ei ole ja kui, siis kus ja mil määral? Arusaadavalt ei avalda ukrainlased seda ja arusaadavalt on neile praegu kasulik, et ka Lääs arvaks, et hädasti on vaja rohkem ja ruttu. Ja muidugi ka on. Kuid samas jääb mulje, et just uued relvad teevad praegu head tööd vene üksuste tagalaveo hävitamisel SD ruumis.
Saksa masinavärk hakkas liikuma
Sõjaudu on praegu väga tihe. Võimalik et selle varjus on juba toimumas pööre Ukraina kasuks, võimalik ka et see on siiski veel soovmõtlemine. Ukrainlaste kokkuvarisemist igatahes toimunud ei ole ja see pole kindlasti ka nii lähedal nagu nad mõne päeva eest maailmale (ja vaenlasele) tundusid teatavat.
Täna on tunne igatahes parem. Üle mõne aja läheb pilt ja hääl jälle kokku ja lahingmaastik on arusaadavam. Ootame häid uudised.
Rõõmu teeb ka, et Putin on jälle vinguma hakanud. Seekord ähvardab ta “vastusega” kui USA annab Ukrainale mobiilseid mitmikraketiheitjaid. Ja paistab, et seekord ometi USA selle peale mitte ei pilguta silmi vaid annab kiiremini. Nii on ainuõige. Iga kord kui Putin teatab, et midagi ei tohi Ukrainale anda, tuleks seda asja anda rohkem ja kiiremini. Kuidas muidu sa venelast kasvatad.
Ah jaa, isegi sakslased saavad vist lõpuks rasked torud üle antud. Igatahes olevat ukrainlaste väljaõpe lõpusirgel, varsti minevat saksa raud ka viimaks rindele. Eks ta hiljavõitu on, aga no sakslastega on nii, et kui nad lõpuks oma kujutlusvõime ahelastest vabaks saavad, ei pruugi neid pärast enam pidama saada. Nii et ootame huviga.