Riigikogu võttis vastu sõjaaja lisaeelarve. Jah – lugesite õigesti, sõjaaja. Tartut, Jõgevat ega Põltsamaad keegi homme pommitama ei hakka ja otsest sõjalist ohtu Eesti julgeolekule pole, ent Ukrainas toimuvale peame igal juhul reageerima. See sõda on katse tõmmata Eesti ja Ida-Euroopa tagasi Venemaa ikkesse. Eesmärk muuta tuhaks kõik, mida oleme 30 aastaga saavutanud. Suurusehullustus ja imperialism on kõik, mis Venemaale veel jäänud. Muus osas on nad suuresti arenguriik.
Julgeolekuolukord Euroopas keerati peapeale 24. veebruari varastel hommikutundidel, kui Venemaa alustas raketirünnakuid Ukrainale. Juba kolmandat kuud on meie maailmajagu suurimas sõjas pärast teist maailmasõda. Surnud on tuhanded inimesed – kellegi abikaasad, pojad ja tütred, isad ja emad, vanavanemad, onud ja tädid. Ja seda kõike vähem kui tuhande kilomeetri kaugusel Eesti piiridest.
Oht on sajandeid teada
Uus olukord nõuab lääneriikide ühist vastasrinnet Venemaale. Nõuab kiireid, jõulisi ja konkreetseid samme, et lõpetada see õudus. Väikeriigina on meie sõjalised võimalused piiratud, kuid meie kogemus Nõukogude Liidu ja moskoviitide jõhkrustest ning mõttemaailmast on värske. Üksi me ei saa aidata Ukrainal võita verist sõda, aga saame anda endast maksimumi – nii sõnades kui tegudes – ja selgitada olukorra tõsidust liitlastele. Eesti julgeoleku tagamiseks ei saa olla väiksemat eesmärki, kui anda endast väikse riigina kõik, et lüüa koos liitlastega Putini nospel veriseks ja muuta tema armee impotentseks.
Reformierakond on alates asutamisest 1994. aastal seisnud kindlalt Eesti riigi ja rahva turvalisuse eest. Selles ilusas maanurgas, kus tsunaamisid ja maavärinaid pole, on idanaaber olnud alati kõige suurem eksistentsiaalne oht. Ja seda juba sajandeid.
Ühise julgeoleku tagamiseks oleme aastate jooksul panustanud liitlassuhete tugevdamisesse maailma suurima kaitseorganisatsiooni NATOga, tüürinud Eesti Euroopa Liitu ja hoidnud lähedaid sidemeid USAga. Reformierakonna valitsemise ajal on Eesti tõstnud riigi kaitsekulud üle 2% sisemajanduse koguproduktist, et üles ehitada tugev kaitsevägi ja Kaitseliit. Loodud on tingimused ja lepped liitlaste alaliseks kohaloluks. Uues kujunenud olukorras on üksnes tehtust ja seni kokkulepitust aga vähe, peame pingutama veelgi enam. Ning just seetõttu on lisaeelarves ette nähtud veelgi suurem panus julgeolekusse.
Reformierakonna juhitud valitsuses tehti tänavu Eesti julgeoleku suurendamiseks esimesed märkimisväärsed sammud juba jaanuarikuus – enne sõda. Planeerisime riigieelarvesse julgeoleku tagamiseks 340 miljonit eurot, et tagada kaitseväe parem varustatus. Üle 40 miljoni euro suunas valitsus ka mittesõjalistele riigikaitse arendustele.
Peame kriisideks valmis olema
Uues lisaeelarves suurendatakse aga veelgi Eesti kaitsevõime rahastamist – see tõuseb juba tänavu 480 miljoni euroni. Näiteks suunatakse 8 miljonit eurot liitlaste kohaolekuga seotud majutushallide, sanitaarruumide ja parkimisalade rajamise alustamiseks ning tehakse parendustöid Ämari lennubaasis. Samuti täiendatakse oluliselt tankitõrjevõimekust, mis on olnud Ukraina vastupanu üks garante.
Kaitsevõime kõrval ei saa jääda tähelepanuta siseturvalisust, mis saab lisaeelarvest 67 miljonit eurot. Sellest rahast osa kulub Ukraina sõjapõgenike abistamisele, kuid samavõrra pööratakse tähelepanu ka elanikkonnakaitseks ja kriisideks valmisolekuks.
Inimeste toimetulek ei tohi kannatada
Ka energiajulgeolek ning inimeste toimetulek on tugevas fookuses. Nii lõpetatakse näiteks lisaeelarve toel Eesti sõltuvus Venemaa gaasist, luues veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimekus ja renditakse Soomega kahasse LNG ujuvterminal.
Kaitseväelased ütlevad: “Meie sõjalised vajadused on alati suuremad, kui on eelarve”. Ehk siis – kaitseväge saab alati rohkem tugevdada ja tehnikat juurde hankida. Viimase kümne aastaga on kaitsekulutustesse investeeritud palju Eesti inimeste raha – varasemalt on olnud kahtlejaid, kas 2% sisemajanduse koguproduktist pole ehk liiga palju. Täna näeme, et meie ühisesse julgeolekusse panustamine on olnud õige valik. Ja juba lähiaastatel kasvab see protsent veelgi. Ent samas peame mõistma, et silmapiiril terendab kiire inflatsioon ja sõjast tulenevad majandusraskused Euroopas. Peame olema ka sellisteks raskusteks valmis ja planeerima oma eelarvet hoolikalt, et inimeste toimetulek ei kannataks ja riik saaks õigel hetkel olla toeks.