Raudtee ajalugu Eestis on tugevalt seotud Vene impeeriumiga. 1870. aastal avatud Balti raudtee ühendas Eestit läbi Tallinna ja Narva toonase impeeriumi pealinna Peterburiga. Raudtee lähedale kerkisid viinarahadega uhked baltisakslaste mõisad, sealtkaudu liikusid Piiterisse ka Eesti inimesed.
Täna, enam kui 150 aastat hiljem, 30 aastat iseseisva riigina on raudtee seis meil laias laastus sama, mis sada aastat tagasi. Tõsi, mõne aasta pärast peaks lõpuks ometi valmima ka Eestit Euroopaga ühendav Rail Baltic, mis tuleb senisest teistsuguse rööpmelaiusega.
Iseseisvuse taastamisest on Eesti oma sidemeid Venemaaga korduvalt ümber hinnanud. Vene turule panustamise mõttetus sai selgeks 1990ndate korduvates majanduskriisides, kus idapiiri taha viidud raha lihtsalt kaduma läks. Gruusia ja Ukraina ründamine Venemaa poolt halvendas sidemed veelgi.
Pärast siiani uskumatuna tunduva sõjakäigu alustamist Ukraina vastu 24. veebruaril on ilmselt täiesti selge, et kõik sidemed, mis võimaldavad Venemaad oma sõjamasinat toita, tuleb päris pikaks ajaks katkestada. Eesti ongi loobunud Vene gaasist ja koos Euroopa Liiduga ka sealsest naftast, oleme olnud uhked ettevõtete üle, kes Venemaalt lahkunud ja boikoteerinud neid, kes seal asju edasi ajavad. Ma usun, et samast loogikast tuleks lähtuda ka raudtee puhul.
Loomulikult liiguvad raudteemaailmas asjad aeglaselt ja muutused ei tule ühe valitsuse või isegi inimpõlvega. Aga ma arvan, et peame seadma sihi, et 50 aasta pärast oleks Eestis kogu raudtee Euroopa laiusega. Just sellest loogikast lähtudes ütlesime Rae vallas ka välja, et me ei anna luba ehitada vene laiusega Tallinna ringraudteed. Sellel projektil on niikuinii üksjagu probleeme, rahastusest alustades ja tihedate elamualade vahelisse koridori äramahtumisega lõpetades. Arvestades, et varsti on meil siin Rail Baltic, oleks ainumõeldav, et kui aastate pärast ringraudtee jaoks raha leiamegi, siis ehitame selle Euroopa laiusega.
Tallinna ringraudtee on Rae valla, eeskätt Peetri kandi inimeste seas kirgi kütnud juba üle 10 aasta. 2013 aastal kehtestatud Rae valla üldplaneeringu avalikustamisel oli see üks teravamaid teemasid ning leidis ka suure vastasseisu, sest läbis kasvavaid elamualasid. Elanike tugeva vastasseisu tõttu jäi see koridor valla üldplaneeringust välja.
Vahepealsetel aastatel pidasime valla sees ja ka laiemalt üle riigi põhjaliku debati Rail Balticu koridori osas ning Rae vallas sai see suuresti just endisesse nö Tallinna ringraudtee koridori. Samas on aga jätkult olnud nii Harjumaa rõngasvaldadel, kui ka mitmetel ettevõtjatel huvi rajada nö vene laiusega Tallinna ringraudtee Muugalt-Paldiskisse ning seda Rail Balticu koridori planeeritava raudtee kõrvale, seda nii kauba, kui ka reisijate veoks.
Pärast 24. veebruarit on maailm muutunud ning on selge, et meie elu ja majanduse lahku sidumine Venemaast on ainuvõimalik. Me teame, et Venemaa armee logistika baseerub väga suures osas just raudteevedudel. See tähendab, et Eestisse ja teistesse Baltimaadesse minevad raudteed võimaldaksid Putinil meie vallutamiseks lihtsalt sõjatehnikat sisse vedada. Euroopa laiusega raudtee aga vastupidi, oleks üheks täiendavaks julgeoleku garantiiks ja liitlastele mugav moodus meile vajadusel kiiresti abi tuua. Ka Ukraina on öelnud, et alustab raudteevõrgu ümberehitamist Euroopa laiusele, alustades riigi lääneosast.
Tallinn ringraudtee rajamine on jätkuvalt võimalik. Selleks saab edukalt kasutada mööda Euroopa laiusega rajatavat Rail Balticu raudteetrassi. Rajades sellele selgroole lisaks suunad Paldiski, Maardu jne. See avardaks oluliselt Tallinna lähiümbruse liikumisvõimalusi.
Tegelikult vajame laiemat debatti kogu Eesti lahti ühendamiseks vene laiusega raudteest. Selge, et seda ei saa teha kõiki olemasolevaid rööpaid sutsu kitsamaks toksides, vaid kogu tegevus nõuab häid plaane, raha ja aastaid aega. Aga kui me tahame, et seal, kus algab raudtee, ei lõppeks mõistus, ei tohiks me vene laiusega raudteed praegu vähemalt juurde ehitada.